Raudsaare dialoogid

Ajakirjaniku, kolumnisti, kirjaniku ja endise poliitiku Viktoria-Ladõnskaja Kubitsa elulugu on olnud põnev ning eestivenelastest võiks teda läbilöögivõime ja tuntuse poolest võrrelda laulja Tanja Mihhailova-Saarega. Viktoria Ladõnskaja-Kubits, kes lõpetas venekeelse Tallinna Läänemere Gümnaasiumi, nägi palju vaeva, et kõneleda ja kirjutada eesti keelt nõnda hästi, nagu ta seda teeb praegu. Ta lõpetas Tartu Ülikooli ajakirjanduse eriala 2004. aastal ning läks juba järgmisel aastal tööle Eesti Ekspressi, kus avaldas üsna pea loo «Surra pisarates ja uriiniloigus», milles kirjeldas oma nädalast inkognito osalusvaatlust hooldekodus. See lugu on jäänud üheks parimaks Eesti ajakirjanduse osalusvaatluseks, mis sundis hooldekodude tööd üle vaatama. Olles töötanud ajakirjanduses kümmekond aastat, tundis ta, et suudab ehk rohkem ellu viia poliitikas. 2015. aastal kandideeris ta riigikokku Isamaa ja Res Publica nimekirjas. Valimistele järgnes aga pikk ja kurnav häälte ülelugemine ning polnud sugugi selge, kas parlamendi pääseb tema või hoopis Sven Sester. Räägime sellest ja sellestki, millised on poliitika telgitagused ja miks on ka poliitika instrumendina Viktoria Ladõnskaja-Kubitsa jaoks oma teravust kaotanud - viimasel ajal teostab ta ennast hoopis kirjanikuna. Küsitleb Postimehe arvamustoimetuse juht Mart Raudsaar.