Raudsaare dialoogid

Mille poolest erineb trinokkel monoklist või binoklist? Mihkel Kunnuse sõnul on Trinokkel midagi, mille abil vaadata tulevikku. Trinokkel hakkab lugejale pakkuma arutlusi, analüüse ja kogemuslugusid kasvu piirideni jõudnud maailmast. Postimehe tellijatele on Trinokkel täies mahus näha ka veebist: http://trinokkel.postimees.ee. Eestil on mõndagi õppida maailma kogemustest, kuid on maailmale ka üht-teist pakkuda. Räägime Mihkel Kunnusega, kuidas Trinokkel seda teeb; aga räägime ka peatoimetaja isikust, semiootikast ja Supilinnast Tartus. Küsitleb Postimehe arvamustoimetuse juht Mart Raudsaar.

Väikesest maakohast pärit Pille Lille tee suurtele ooperilavadele on väärt kunstilist filmi. Alguses õppis Lill muusikapedagoogiks, kuid saatuse pöörded tõid tema ellu ooperi ja viisid ta õppima Soome ning seejärel Londonisse, kus ta nägi maailmanimesid ja kuulis nende hääli. Pille Lille repertuaarist leiab maailmaklassika kullafondi kuuluvaid rolle. Paraku tabas Lille karjääri Eestis ootamatu tagasilöök, kuid tal õnnestus hakkama saada taas suure asjaga, luues omanimelise muusikute fondi, mis on andnud tuule tiibadesse paljudele noortele talentidele. Räägime sellest ning muidugi ooperist, mis pakub meie igapäevaellu suuri ja ülevaid tundeid.

Paljud tunnevad Roy Striderit kui endist Vennaskonna kitarristi, kuid lisaks muusikale ja hobustele on ta tegelenud pikalt Tiibeti teemadega ning on kohtunud palju kordi Dalai-laama ja teiste oluliste Tiibeti eksiilvalitsuste tegelastega. 1951. aastal Tiibeti okupeerinud Hiina RV on loonud seal moodsa tehnoloogia abil ulmelise jälgimisühiskonna. Räägime, kuidas see toimib ning kuidas Hiina üritab tiibetlasi assimileerida ning rahvusena kaotada. Kas tiibetlastel on veel lootust? Ühtlasi kõneleme Dalai-laama erakordsest isikust ning Roy Strider jutustab oma kohtumistest Tema Pühadusega.

Eesti iseseisvumine käis Läti ja Leeduga võrreldes väga teistmoodi, kinnitab veteranpoliitik Jüri Adams. Ta oli üks neist, kes asutas 20. augustil 1988. aastal Pilistveres ERSP, toona esimese alternatiivse erakonna kommunistlikule parteile terves Nõukogude Liidus.

Järgmise aasta suvel avab Eesti Mälu Instituut näituse Patarei merekindluses, mille eesmärk on meenutada okupatsioonivõimude inimsusvastaseid tegusid Eestis. Me peame mäletama ja rääkima neist maailmale, et niisugused asjad ei korduks. Ka 1940. aasta alguses elas Eesti rahulikku elu. Paraku järgnes kommunistlik terror, mis ei ole kadunud ajaloo prügikasti, vaid näeme sarnaseid sündmuseid Ukrainas. Eesti Mälu Instituut hoiab meid unustamast ja muutumast ohtlikult mugavaks. Kuidas, sellest räägime Meelis Maripuu ja Martin Andrelleriga uues «Raudsaare dialoogide» osas. Küsitleb Postimehe arvamustoimetuse juht Mart Raudsaar.

Mis saab NATOst? Milliseks kujuneb Eesti julgeolek praegu ja tulevikus? Kui palju on meil aega? Tõenäoliselt sõltub see kolmest asjaolust. Esiteks, milliseks kujuneb Ukraina sõja lõpp ning millist rahu me näeme? Teiseks, kui kiiresti suudab ennast mobiliseerida Euroopa? Ja kolmandaks, kas USAs toimub mingi sisepoliitiline muutus, mis lõpetab nende suundumuse isolatsionismi?

Ene-Margit Tiidu valis Postimees veebruaris aasta arvamusliidriks. Tiit, matemaatilise statistika emeriitprofessor on jätkuvalt heas vormis ning iga natukese aja tagant on tal midagi tähelepanuväärset kirjutada Eesti haldusjaotuse, demograafia, transpordi kohta - kui mainida vaid mõningaid teemasid. Küsitleb Postimehe arvamustoimetuse juht Mart Raudsaar.

Olav Ehala pälvis Eesti Vabariigi aastapäeval Valgetähe II klassi teenetemärgi ning põhjusega: tegemist on meie ühe andekama ja viljakama heliloojaga, kes on kirjutanud muusikat umbes 50 näidendile ja 60 filmile. Kuid alguses olid õpingud toonases Tallinna Muusikakoolis (hilisem Georg Otsa nimeline Tallinna Muusikakool) ning klahvpillide mängimine ansamblis Kristallid aastail 1966-70. Seal sai Olav Ehala proovida ka esimest nõukogude superelektriorelit «Junost»​, millel oli omapärane saatus.

Räägime Olav Ehalaga nii sellest kui sellestki, kuidas möödusid aastad Nõukogude Armees ning kuidas algas partnerlus Adolf Šapiroga, mis viis teda aastateks Lätti. Kõigest tuleb juttu uues «Raudsaare dialoogide» osas. Saade jõuab Postimees TV eetrisse laupäeval, 1. veebruaril kell 12.00. Küsitleb Postimehe arvamustoimetuse juht Mart Raudsaar.

Tunne-Väldo Kelami staaž Euroopa Parlamendi liikmena on Eesti poliitikute seas auväärseim, ta tegutses seal aastatel 2004-2019. Veel on ta jõudnud olla nii ERSP esimees kui Isamaaliidu esimees. Käesolevas saates räägime aga maailmaajaloos seninägematust saavutusest, mille sünni juures Kelam oli. Saatejuht on Mart Raudsaar.

Majandusteadlane ja poliitik Ivar Raig oli üks neid Eesti poliitikuid, kes valiti nii Ülemnõukogusse, Eesti Kongressi kui Riigikogusse ja kes tegutses ka NSVLi rahvasaadikute kongressi saadikuna ning hiljem Eesti põhiseaduse assamblees. NSVLi rahvasaadikute kongressil seisis tal koos Endel Lippmaa ja teiste mõttekaaslastega ees mastaapne ülesanne: tuua päevavalgele Molotov-Ribbentropi lepingu salaprotokollid ning need tühistada.