Raudsaare dialoogid

Mart Sander on vaieldamatult multitalent: ta on muusik, laulab, näitleb, lavastab, teeb filme ja pealekauba maalib. "Raudsaare dialoogide" 105. saates räägime eeskätt aga filmindusest: on ju Mart Sander peale kõige muu saanud filminduse vallas doktorikraadi. Filmiga Dr. Sanderi uneteraapia - milles lahtirulluvat maailma on Ameerika kriitikud võrrelnud Edgar Allan Poe maailmaga - selle filmiga pälvis Mart Sander Guinnessi rekordi preemia. Mille eest täpsemalt, saamegi saates teada."Kogu mu elu on olnud nende tunnete taasloomise iha," möönab Sander. Ta peab ennast eeskätt loojutustajaks. Selleks pole ilmtingimata vaja kasutada ühesuguseid vahendeid. Ja erinevaid vahendeid on Mart Sanderi käsutuses hulgaliselt!

Neist ühe uue võimsa tööriistana on Mart Sander avastanud tehisaru. Tehisaru, mille arengus toimus eelmisel aastal oluline murrang, on aidanud Mart Sanderil jutustada Tallinna märtsipommitamise jubedat lugu tänapäevaste vahenditega, mis on atraktiivsed ka noortele.

Teeme saate algul ja lõpus ka ühe laheda tembu!

Avo-Rein Tereping on psühholoog ja õppejõud, kes on aga palju tundnud huvi rahvastikuküsimuste vastu. Ta on seisukohal, et meil on vaja rahvastikukriisi lahenduse leidmisteks diskussiooni. See on suur probleem ning suurte probleemide puhul sageli arvatakse, et keegi kusagil nendega niikuinii tegeleb. Inimene suudab kriiside puhul päris palju oma otsustustega olukorda muuta. Arutleme, miks on siis nii, et Iisraeli riik on suutnud vaatamata pidevale ohuolukorrale oma sündivust parandada, aga meie oleme sellega juba mõnda aega hädas?

Ott Lumi on kaitsnud poliitikateaduste doktori kraadi, kuid lisaks teoreetilisele pagasile on ta minevikus üle kümne aasta olnud tegev tipp-poliitikas ning tunneb hästi poliitika telgitaguseid. Ehkki ajad muutuvad, räägime temaga praeguse Eesti poliitika nõrkadest kohtadest.

Räägime Ott Lumega Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamisest ja president Alar Karise kõnest, mille üheks teemaks oli meie halvenenud vaidluskultuur ja teiseks meie sündivusprobleem.

Mida teha, et Eesti poliitikat parandada? Selleks on Ott Lumi koos professor Leif Kaleviga Tallinna Ülikoolist ja veel mõned kaaslasega asutanud Põhimõtte Koja. Kas tegemist on uue poliitilise jõuga või mis sellest võiks sündida head Eesti erakondadele, saamegi saatest teada.

Allar Jõksi võib pidada kindlasti üheks vabariigi valvuritest. See tähendab, et alates tema õiguskantsleriks asumisest 2001. aastal on talle läinud korda Eesti riiklus ja meie inimeste hea käekäik. Sellest kõigest me saates räägimegi. Saatejuht on Mart Raudsaar.

Enn Eesmaa on vaieldamatult telelegend ja tal oli õnn töötada Eesti Televisioonis selle kuldajastul: läinud sajandi 60.-80. aastatel, mil kanal oli ainus ja parim ning oodatud kõigi eestlaste kodudes. 1976-1983 tegi ta saatesarja "Estraaditähestik", milles tutvustas Eesti tollaseid tuntud lauljaid, näitlejaid ja kultuuritegelasi.

Ent kas teadsite, et Enn Eesmaa on õppinud professionaalsel tasemel laulmist Heli Läätse käe all? Ning mitte üksnes õppinud, vaid ka laulnud; kuuleme teda laulmas ka saates. Tema repertuaarist saaks kokku panna juba terve kauamängiva.

Enn Eesmaa on tõeline džentelmen: hästi riietuv, laitmatu käitumise ja suurepärase eesti keelega. Sellest on tal olnud abi nii teletöös kui töötades Lennart Mere kantseleis, kus tuli presidendile näiteks kätte saada omaaegne Saksamaa LV ja taasühendatud Saksamaa välisminister Hans-Dietrich Genscher.

Noorema põlvkonna kirjanik Triin Katariina Tammert on kirjutanud praeguseks seitse raamatut, neist kaks juba Võru elu põhjal. Raamatutest viimases, 2024. aastal ilmunud raamatus "Kaneelimaja & paradiisiaed" kirjeldab ta ühtlasi oma katsumusi vana puumaja renoveerimisega.

Aastal 2016 tegi Triin Katariina Tammert elus olulise pöörde, hakkas elukutseliseks kirjanikuks ja kolis Võrru. Katariina tema nimes on muide täiendus kirjanikunimena. Võite nüüd mõelda, kas sellel on seos Katariina kirikuga, Katariina alleega või Võru asutaja Katariina II-ga. Sellest me muidugi saates räägime.

Triin Katariina Tammert on otsustanud elada deviisi järgi «olla õnnelik ning elada täna, siin ja praegu head elu, iga päev». Kas ja kuidas on see võimalik Tallinna asemel Võrus ning talvises kaamoses, sellest räägime samuti.

Eestis on tuhandeid looduslikke pühapaiku, millest osa on vajunud ajaloo hämarusse, sest viimaste sajandite arengud olid nende suhtes vaenulikud. Ometi on meil teada üle 500 hiie ning tuhandeid pühasid puid, kive, allikaid, mägesid, teab rääkida looduslike pühapaikade uurija Ahto Kaasik. Neis peitub eestluse elujuur.

Meie esivanemad ei raiunud pühapaikades, kündnud seal ega pidanud ka karja. Aga mida teeme me nüüd? Viimasel kümnendil on tehtud lageraiet vähemalt 645 pühapaigas. Loodus suudab need taastada, kuid selleks läheb rohkem aega kui meil siin ajalises ajas antud on, mistõttu jääme oma elus ilma nende kohtade väest.

Ahto Kaasikul on siiski hea meel, et maa-ameti geoportaalis on aastast 2023 taas võimalik hea ülevaade saada meie teadaolevatest looduslikest pühapaikadest: kus need asuvad ja mis seal täpsemalt on.

Räägime Kaasikuga eestlaste muistsest maailmatunnetusest, mis on ometi aktuaalne praeguselgi ajal. Saame teada, mida teeb Hiite Maja Sihtasutus, mille juhatuse liige ta on aastast 2018. Ühe tegevusena korraldab Hiite Maja hiite kuvavõistlust, mille paremaid vilju samuti saates näeme ning annab välja iga-aastast hiiekalendrit.

Saade Ahto Kaasikuga jõuab Postimees TV eetrisse laupäeval, 6. detsembril kell 12.00. Küsitleb Postimehe arvamustoimetuse juht Mart Raudsaar. Varasemaid saateid «Raudsaare dialoogid» on võimalik järele vaadata Postimees TVs.

Diplomaatia võib olla igav ja aeganõudev, kuid on sageli tulemusrikas: näiteks saavutas Rootsi diplomaat Raoul Nordling läbirääkimistel Pariisi komandandi Dietrich von Choltitziga 24. augustil 1944 seda, et Choltitz jättis Hitleri käsu täitmata ja Pariisi õhku laskmata. Miks aga ei suutnud diplomaatia ära hoida Ukraina sõda? Räägime sellest suursaadik Clyde Kulliga.

Eesti "hästi minemise" võime on paraku aeglaselt, kuid kindlalt ajas vähenenud, ütleb majandusteadlane Heido Vitsur. Meie potentsiaalse SKT kasvu määr on olnud langustrendis juba alates ülemaailmsest finantskriisist. Arutleme saates, mida annaks aga ette võtta ning jõuame järeldusele, et üht-teist annaks küll.

Majandusraskustega tegelemine pole üksnes Vitsuri teoreetiline tugevus. 1992. aasta algusest kuni sama aasta juunini oli Vitsur Tiit Vähi valitsuses majandusminister, kui noor riik pidi võitlema majandusliku ellujäämisega, poes polnud leiba ja Tallinna magalarajoone ähvardas evakueerimine, kui oleksid tekkinud probleemid keskküttega.

Lisaks majandusele räägime saates ettepanekust, mille Heido Vitsur tegi Postimehe veergudel koos Indrek Neiveltiga selle aasta 21. jaanuaril ning mis võiks päästa meie katastroofilises seisus demograafilise olukorra. Tegemist ei ole utoopiaga, vaid põhimõtteliselt tehtava asjaga.

Kes on lugenud Põhjamaade krimikirjandust (Nordic noir), see teab, et kõigil neis raamatutes tegutsevatel detektiividel - näiteks Wallander või Jensen - on mingisugune probleem. Kes neist on joodik, kes võitleb eksistentsiaalsete probleemidega. Apteeker Melchior Wakenstede on nendega võrreldes aga ootamatult helge kuju. Kuidas siis nii? Räägime sellest kirjanik Indrek Harglaga, apteeker Melchiori sarja autoriga. Indrek Hargla (kodanikunimega Indrek Sootak) on meie kaasaja üks edukamaid kirjanikke, kes on juba üle kümne aasta olnud kutseline kirjanik. Tema keskaegsete krimiromaanide põhjal on tehtud filme ja teatrilavastusi. Mida ta nendest arvab? Mis oli talle krimiromaani žanri keskaega viimisel kõige keerulisem?

Muidugi räägime ka sellest, kuidas Melchiori kuju üldse tekkis ja mis temast võib saada edasi. Juttu tuleb ka temaga seotud süngest saladusest, mis võib-olla on leidnud oma loomuliku lahenduse, aga võib-olla ka mitte.