Varupadrun
:format(webp)/https://f303.pmo.ee/8w4sLTdgRlNTHT1Nf7cilIjWn2bPRqh4U8KNq36a.jpg)
Episoodid
Laskesuusatamise Otepää MK-etapp tähendab eriolukorda, mis seisneb tõigas, et Postimehe laskesuusatamise video-podcast’i «Varupadruni» kuues episood läks eetrisse otse sündmuste keskpunktist ehk Tehvandilt!
Postimehe laskesuusatamise video-podcast’i «Varupadrun» viiendas episoodis on saatejuhtide Henrik Kalmeti ja Tõnis Niinemetsa külaliseks Eesti Laskesuusatamise Föderatsiooni president Tarmo Kärsna. Räägitakse nii möödunud olümpiast kui ka eesootavast Otepää MK-etapist.
Postimehe laskesuusatamise video-podcast’i «Varupadrun» neljandas episoodis on saatejuhtide Henrik Kalmeti ja Tõnis Niinemetsa külaliseks Eesti koondise spordipsühholoog Kristel Kiens. Fookuses seega sportlaste peades toimuv.
Kalmet uurib intervjuu hakatuseks, et kas on mingi tõepõhi all Eestis käibel olevas arusaamas, et meie sportlased on teiste riikide omadega võrreldes vaimselt nõrgad?
Kiens: «Mis asi on vaimne nõrkus? Olen mingil määral nõus kriitikaga, et kui sportlane toob välja sooritust takistavaid vaimseid tegureid, aga ei võta nendega midagi ette. Aga tegelikult selle probleemiga saab tegeleda. Mitte kiiresti ja mitte lihtsalt ning mõnel võib minna mitu aastat. Aga proovima ikka peab.
Samas on väga lihtne anda väljastpoolt kommentaare ilma konteksti teadmata. Aga kindlasti on ka kultuurikontekstil oma mõju ning eestlased on ju pigem alalhoidlikumad. Meie kultuuris ei ole kombeks vaimsetest muredest eriti rääkida, vaid õigem mentaliteet on: pane pea maha ja suru edasi.»
Spordipsühholoogi töö näeb Kiensi sõnul välja selline, et sekkumist on vähe ja vaatlemist palju. Sageli seisneb see treeningu jälgimises ja märkmete tegemises ning hiljem siis nähtu sportlastega arutamises. Sealjuures tuleb leida nivoo, mis konkreetse sportlase jaoks kõige etemini passib.
«Režiim on hästi jooksev, muutlik ja paindlik. See erineb nii sportlaste lõikes kui ka sama sportlase erinevate võistluste lõikes. Vahel on periood, kus suhtlen sportlasega üle päeva, aga siis jälle nii, et ta teeb kaks võistlust ära ja alles siis räägime,» selgitab Kiens.
Laskesuusakoondise spordipsühholoog kiidab ka Eesti alaliidu süsteemset lähenemist sportlaste teenindamisel ehk et ei tehta mingit ampsukesi, vaid pannakse paika aastate pikkune plaan, mida siis järgitakse. Kiensi sõnul on tema töös olulisel kohal ka suhtlus sportlaste treeneritega.
Kalmet jõuab arusaamisele, et spordipsühholoogia on sarnane tema ja Niinemetsa erialaga. «Lavastuspoolel on näitlejale vaja sisendada asju nii, et tal tekiks tunne, et ta ise tuli selle mõtte peale. Siis on ta kõige rohkem rahul ja teeb kõige parema soorituse,» märgib Kalmet.
Käsitletakse ka sotsiaalmeedia kasutamise mõjusid ja tagajärgi. «Ühelt poolt on sotsiaalmeedia väga oluline pildis olemiseks ja sponsorite jaoks. Teisalt võtab ta palju aega ja on mentaalselt ikkagi kurnav. Positiivne pool on ka, kui sõnumid on toetavad. Ent küsimus on doseerimises ning liiga palju aega pole mõistlik seal veeta,» räägib Kiens.
Niinemetsa ja Kalmeti TOP5 Nagu tavaks on saanud, lahkasid Niinemets ja Kalmet saate hakatuseks vahepealseid laskesuusasündmusi ning muidugi oli põhjust vägagi rõõmustavas võtmes rääkida Oberhofi ja Ruhpoldingu MK-etapi meeste teatesõitudest, kus saavutati vastavalt 8. ja 5. koht, mis mõlemad olid üllatuslikult head.
«Kõige rohkem kõneainet pakkusid jaanuaris meeste teatesõidud,» sõnab Kalmet.
«Jah, sest sõideti välja oma kõige parem koht. Ning seejärel veel parem koht,» ütleb Niinemets.
«Tekib küsimus, et kuhu veel? Kes oleks osanud arvata, et kõige rohkem rõõmu toobki meeste teatesõit? Alates Nove Mesto MMi 4. kohast on ju – ka vaatega olümpiale – olnud juttu eelkõige naiste teatesõidust. Nüüd on olukord diametraalselt muutunud,» arutleb Kalmet.
Enne sündmuste esiviisiku reastamise juurde asumist räägitakse südamelt ära ka üks ERRi ülekannetega seotud mure.
Samuti peatutakse vahepealsetest sündmustest rääkides ka Sivert Guttorm Bakkeni surmal.
Saatest ei puudu vaatajamäng, mille auhinnad on väga-väga magusad. Nimelt lähevad õigesti vastanute vahel loosi kaks piletit 2026. aasta Otepää MK-etapi A-tribüünile.
«Varupadrunit» saab vaadata Postimehe spordiveebis ja kuulata äpis Pleier.
Postimehe laskesuusatamise video-podcast’i «Varupadrun» kolmandas episoodis on saatejuhtide Henrik Kalmeti ja Tõnis Niinemetsa külalisteks Anti Siimer ja Ilmar Udam, kelle pojad Kristo ja Mehis kuuluvad Eesti koondisesse.
Siimer ja Udam lahkavad erinevaid tippsportlase lapsevanemaks olemise tahke. Muidugi meenutatakse ka seda, kuidas poegade teekond tippspordi suunas üldse alguse sai. Näiteks Kristo Siimer käis hakatuseks jalgpallitrennis ja koges sel alal edu, ent kui suusaspordimaitse suhu sai, siis valis viimase.
«14aastasena viis Kristo jõuludeks jalgpallitrenni suure tordi ja ütles: see on mu viimane kord, hakkan nüüd tegelema suusatamisega, millest sai aasta hiljem laskesuusatamine. Kristo nägi ära, et tulemus sõltub ainult temast. Jalgpallis võis ta oma positsiooni ükskõik kui hästi mängida, aga kui teised jätsid löömata või väravavaht lasi pallid sisse, siis ta ei saa enda saatust ise otsustada,» meenutab Anti Siimer.
Kalmet torkab seepeale vahele: «Siis Kristo veel teatesõidust nii palju ei teadnud!»
Ilmar Udam märgib, et sporditegemine on neil peres au sees ja tippspordini jõuti suhteliselt sujuvalt. «Olen korduvalt mõelnud, kas olen lapsevanemana arenenud? Noorteklassis poisid eesotsas ei olnud ja mäletan, et olin veidi pettunud. On ju suusatatud küll ja kuidas nüüd ei saa siis? Mida aeg edasi, seda enam mõtlen, et tippsportlase elu on suur privileeg isegi siis, kui midagi ei saavuta. Kõik on hästi,» arutleb Udam.
Kui praegu on mehed laskesuusatamises täiega sees, sest pojad püüavad seal tipptulemusi, siis spordiala jälgimise harjumus on pikem. «Hakkasin laskesuusatamist vaatama kohe, kui see ETVsse tuli, kuigi olin jälginud ka Eurospordi-aegadel. Ettearvamatus võlub, viimase lasuni on kõik lahtine,» lausub Udam.
Siimer tegutseb Otepää MK-etapil starterina, mis tähendab, et teiste seas annab ta stardi ka oma pojale Kristole. «Võistlustele ma kaasa elada ei saa. Seda ma seniste aastate põhjal tean. Aga see on okei, sest olen kohapeal. Jõuan stardid ära anda ja viimaseks ringiks rajale ja finišisse.
Siinkohal üleskutse - ma tean kui hea ja ülevaatlik on vaadata laskesuusatamist televiisorist, aga tulge raja äärde, sest sportlastel on seda vaja. Meie A-koondislased on samuti öelnud, et kui raja ääres on Eesti lipud ja hõigatakse nime, siis tuleb sealt meeletu lisaenergia,» räägib Siimer.
Enne vestlust külalistega teevad saatejuhid Niinemets ja Kalmet ülevaate senisest hooajast ja tõdevad, et seis on päris hea. «Positiivsus tekitab positiivsust! On olnud hooaegu, kus intervjuud näevad välja nagu vaataks otseülekannet lille närtsimisest botaanikaaias. Midagi otseselt ei toimu ja kõik kokku on üks suur kurblik ohe,» sedastab Kalmet.
«Mingi suhtumise muutus on toimunud, olen täiesti nõus. Eelmisel hooajal oli kohati neid intervjuusid raske vaadata, sest ei saanud aru, kas suusakepp vastu sportlast on juba murtud või murtakse pärast intervjuud,» sekundeeris Niinemets.
Saatejuhid koostasid ka oma senise hooaja sündmuste ja tegijate esiviisiku, kus esikoha pälvis naiste MK-sarjas kokkuvõttes 24. kohta hoidev Regina Ermits. «Sport on tulemuste peale ja temal on praegu kõige parem tulemus. Ning mitte ainult parem tulemus, vaid ka kõige suurem stabiilsus,» põhjendas Kalmet. «Ning oluliselt paranenud lamades laskmine,» lisas Niinemets.
Teine koht anti Östersundis 12. kohaga tervet laskesuusamaailma ehmatanud Jakob Kulbini, kolmas kahele stardikohale (Ermits ja Siimer) Annecy ühisstartides ning neljas meeste teateneliku 8. kohale Hochfilzenis. Viienda koha jagamisel muututi loominguliseks ning siis läks jutt juba sellele, kuidas Susan Külma suusasaapaga kümnesse tabada.
Saatest ei puudu vaatajamäng, mille auhinnad on väga-väga magusad. Nimelt lähevad õigesti vastanute vahel loosi kaks piletit 2026. aasta Otepää MK-etapi A-tribüünile.
«Varupadrunit» saab vaadata Postimehe spordiveebis ja kuulata äpis Pleier.
Postimehe laskesuusatamise video-podcast’i «Varupadrun» teises episoodis on saatejuhtide Henrik Kalmeti ja Tõnis Niinemetsa külaliseks Postimehe ajakirjanik Priit Pullerits, kelle "sõbralikkus" laskesuusatamise vastu pole Eesti spordisõbrale üllatus.
Kuna Pullerits on ajakirjanik, kes on viimastel aastatel korduvalt võtnud teemaks laskesuusatamise kajastamise Eesti Rahvusringhäälingus - nii mahu, tagajärgede kui ka tonaalsuse võtmes - siis arusaadavalt keerlebki «Varupadruni» jutt seekord ümber laskesuusatamise ja ajakirjanduse seoste.
Kuna elame vektorite ajastul, siis on rõõm raporteerida, et lisaks näitleja - ajakirjanik, laskesuusasõber - laskesuusaskeptik ja parteris istuja - laval viibija vektoritele ei puudu saatest ka õppejõud - üliõpilane vektor, sest üks saatejuhtidest on kuulanud Pulleritsu loengut.
«Ajakirjanik peab hoidma distantsi nendega, keda ta kajastab. /.../ ERRi ajakirjandusüksus on aga kokku kasvanud Eesti laskesuusatamise koondisega ja see on minu silmis probleem,» selgitab nädala alguses ERRi laskesuusaülekannete reklaamklipi kostüümivalikut kajastanud Pullerits oma seisukohta.
Teenekas Postimehe ajakirjanik ei vaidlusta kuidagi, et laskesuusatamise otseülekanded on menukad, aga toob välja et ERRi seadusest ei ole võimalik leida punkti, mille kiiluvees on põhjendatud tuua ERRi ekraanile nii palju rahvusvahelist laskesuusatamist.
«MK-sari ei ole tiitlivõistlus ja Eesti sportlased ei mängi seal esimest viiulit, ei mängi teist viiulit, vaid on kordeballett,» põrutab Pullerits. «Ei ole õigustust näidata laskesuusatamist sarnases mahus nagu kunagi näidati murdmaasuusatamist, kui maailma tipus oli Andrus Veerpalu, Kristina Šmigun-Vähi ja Jaak Mae. Oli, millele kaasa elada.»
Kalmet märgib, et spordialasid, kus eestlasi on tipus, on väga vähe. Ja nende kalender ei pruugi olla sama tihe kui laskesuusatamise. "Nagu toimib ka teater, siis vaataja hääletab jalgadega. Kui publik on teatud etendusel saalis, siis järelikult on nõudlus suur ja seda etendust tulebki pakkuda," sõnab Niinemets. "Isegi, kui tegu on kehva lavastusega," lisab Kalmet.
Kas ERRi laskesuusaülekannete maht on õigustatud? Kas selle asemel saaks ja võiks näidata midagi muud? Milliseid kitsendusi seab ERRi seadus? Ons kajastuse toon liiga hurraatav? Miks näitab ERR nii palju jalgpalli? Mis on ETV ja ETV2 otse-eetri tunnetuslik vahe? Miks ei saa ühte patta panna kahevõistlust ja laskesuusatamist?
"Täpselt nagu kultuurivaldkonnas, siis kui mingi asi on hea või hästi populaarne, siis tekib küsimus: miks peaksime seda veel riiklikult doteerima või kaasa aitama? Laskesuusatamine võiks eksisteerida ka Postimehe meediamajas või TV3 grupis. Kui ERR laskesuusatamisest loobuks, siis joostaks sellele tormi.
ERR peaks tooma pildile seda, mis sinna muidu ei pääse. Aga tekib probleem, et seda ei taha ka keegi näha. Siis võib rahvas vastupidi tänavatele tulla ja küsida: teie olete meie poolt makstud rahvusringhääling, aga näitate asju, mida me näha ei taha; kus on meie laskesuusatamine?" arutleb Kalmet.
Pullerits meenutab ka seda, kuidas ta ise laskesuusatamist proovis. Pullerits: "Kas ERRi ajakirjanikud on kiire pulsi pealt tiiru tulnud?" Kalmet: "Kõrge pulsi pealt on nad kindlasti tulnud. Iga kord, kui vaatavad, et Pullerits on nende riietust kommenteerinud, läheb pulss üles!"
Arutelu kandub edasi (Eesti) spordiajakirjanduse eripärade juurde. Kalmet: "Kui sõltumatu saab Eesti spordiajakirjanik olla, sest kõik tunnevad teineteist?" Pullerits: "Kindlasti on neil raskem kui poliitika-ajakirjanikel, aga see ei tähenda, et maksimaalse sõltumatuse suunas ei peaks püüdlema."
Märksõnadeks, mida saates käsitletakse, on ka Mati Alaver ja Stefan Lindinger. Saatest ei puudu vaatajamäng, mille auhinnad on väga-väga magusad. Nimelt lähevad õigesti vastanute vahel loosi kaks piletit 2026. aasta Otepää MK-etapi A-tribüünile.
«Varupadrunit» saab vaadata Postimehe spordiveebis ja kuulata äpis Pleier.
Postimehe laskesuusatamise teemalise video-podcasti "Varupadrun" esimeses episoodis on saatejuhtide Henrik Kalmeti ja Tõnis Niinemetsa külalisteks Eesti koondislased Rene Zahkna ja Jakob Kulbin. Jutt on asjalik ja põhjalik ning nalja saab kah!
Enne külaliste stuudiosse saabumist meenutasid saatejuhid hooaega 2024-25 ning reastasid selle tipphetked. Kui laua taga võtsid koha sisse Zahkna ja Kulbin, paluti neil esmalt ära arvata, millise pingerea olid Kalmet ja Niinemets paika pannud. Seda ülesannet täites olid Eesti mehed lähedal raua laskmisele, aga lõpuks midagi ikka pihta saadi. Ilmnes, et spordifännidest saatejuhid ja sportlastest saatekülalised mäletasid eelmist hooaega vägagi erinevalt.
Tugev algus tehtud, rühiti edasi. Esimene teema: koondise uus treener. Teatavasti sai Stefan Lindinger kevadel ametist priiks ja olümpiahooaja eel asus treeneri ametisse norralane Haavard Bogetveit. "Arvasin, et sellise iseloomuga treener võib kuskil olemas olla. Lõpuks jõudis ta nüüd Eestisse," kiidab norralase meetodeid Zahkna.
"Erineb kõik, mida on võimalik ette kujutada. Suhtlus, treeneri enda motiveeritus, treeningud," loetleb Kulbin. "Väikesed eesmärgid vaatame päris tihti üle ja seame vajadusel uued. Ei ole nii, et kevadel seame väikesed eesmärgid ja tõdeme järgmisel kevadel, et ei läinud päris nii."
Laskesuusatajate hooaeg on pikk ja kätkeb endas päris palju reisimist, ent koju satutakse harva või üldse mitte. Näiteks Kulbin sõitis eelmisel nädalal Rootsi ära ja kodumaale ei satu enne märtsi, kui on kavas Otepää MK-etapp. Sellest tulenevalt arutatakse kohvripakkimise metoodikate üle ja jõuludest võõrsil.
Ikka ja jälle võetakse ette Kontiolahti. "Külm, kõle ja rahvast ei ole," kirjeldab Soome laskesuusakeskuses sportlasi ootavaid tingimusi Zahkna. See ei olnud kaugeltki kõige suurem sületäis puid, mis Kontiolahtile alla pandi. Eeloleval talvel olümpiavõistlusi võõrustav Anterselva saab see-eest kõvasti kiita.
Kalmet meenutab oma külaskäiku 2024. aasta Nove Mesto MMile. "Raja kõrval oma õppinud häält kasutades suutsin paar korda tekitada Eesti sportlastele olukorra, kus nad pidid üle õla tagasi vaatama," meenutab Kalmet. "Et mis asutusest ja mis isik on välja lastud."-
Saatest ei puudu vaatajamäng, mille auhinnad on väga-väga magusad. Nimelt lähevad õigesti vastanute vahel loosi kaks piletit 2026. aasta Otepää MK-etapi A-tribüünile.
«Varupadrunit» saab vaadata Postimehe spordiveebis ja kuulata äpis Pleier.
