Vaba Akadeemia

30. jaanuaril on Vabal Akadeemial külas Laur Järv, kes räägib seekord mõtteeksperimentide rollist füüsikas.Galilei langevad kehad, Newtoni ämber, Einsteini lift ning tänapäeva teoreetikute vaidlusküsimus mustade aukude tulemüür on mõned näited, kus füüsika arengule olulised ideed on sündinud kujutletud, mitte tegelikult läbi viidud eksperimendist. See ajendab mõtisklema, kas ja kuidas on võimalik, et kujutlusvõime saab ilma uute empiiriliste andmeteta viia uute teadmisteni empiirilise maailma kohta? Üleüldse, mil määral teadmine füüsilise maailma põhialuste kohta võiks olla tuletatav puhtast mõtlemisest?

Seekordses loengus tuleb juttu saksabalti teoloogidest, kes olid omal moel sillaehitajateks siinsete kristlike kogukondade vahel. 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi esimesel poolel tegutses Eesti ja Läti aladel rühm saksabalti teolooge, keda tuleks pidada sillaehitajateks ida- ja läänekristluse vahele. Siia kuulus nii Tartu Ülikooli õppejõude kui ka selliste saksabalti organisatsioonide nagu Luther-Akademie ja Baltische Russlandarbeit liikmeid. Lisaks akadeemilistele motiividele oli nende tegevuse eesmärgiks ka panustada ida- ja läänekristluse ühtsusesse.

9. jaanuaril peab Vabas Akadeemias aasta esimese loengu semiootik Andreas Ventsel, kes seekordses loengus räägib kultuurimälu ja hirmu rollist Kremli strateegilistes vandenõuteooriates. Ettekandes käsitletakse emotsionaalselt laetud ajaloonarratiivide strateegilist kasutamist Venemaa riiklikus diskursuses, keskendudes Nõukogude Liidu lagunemise kujutamisele kui “geopoliitilisele katastroofile” ning Teise maailmasõja võidu ülistamisele. Need kaotuse ja triumfi kaksiknarratiivid on Kremli kommunikatsioonistrateegia keskmes, eriti välispoliitika ja Ukraina sõja kontekstis. Ettekandes uuritakse, kuidas hirmu semioos kujundab kollektiivset identiteeti ja mobiliseerib auditooriume vandenõunarratiivides, mida poliitilised eliidid kasutavad ühtekuuluvuse tugevdamiseks ja agressiooni legitimeerimiseks. Need narratiivid on põimitud laiematesse kultuurimäluraamistikesse, ammutades ainest ajaloolise solvumise ja vaenlasekujutise troopidest. Uurimus toob esile, kuidas Kreml kasutab vandenõunarratiive psühholoogiliste ja kommunikatiivsete relvadena, et kujundada tajutavaid ohte ja säilitada sisemist legitiimsust.

Loeng on mõtterännak läbi varakristlike tekstide, "ilma käteta tehtud" imeliste näopiltide ja päris kunsti (freskod, mosaiigid), mis heidab valgust Kristuse tüüppildi tekkele esimese aastatuhande lõpuks.

12. detsembril on Vabal Akadeemial taas külas Anu Põldsam, kellega tuleb juttu juudi loost ja lugudest. Lugudel, nende jutustamisel ja kirjapanemisel on juudi traditsioonis keskne roll. Võiks koguni öelda, et juudi traditsioon ongi üks igikestev lugu, mis kätkeb endas samas ohtralt väiksemaid lugusid ja sama loo tõlgendusi ja ümberjutustusi jne. Et seda lugu üldse kuskilt lahti harutama hakata, alustame mõnest näitest ja vaatame, kuhu välja jõuame.

Ettekanne käsitleb suure asendamise vandenõuteooriat kui rahvusvaheliselt levinud selgitusraamistikku, mille kaudu tõlgendatakse demograafilisi ja kultuurilisi muutusi. Kui Lääne-Euroopas seostub see narratiiv eeskätt rände- ja identiteedipoliitikaga, siis Ida-Euroopas põimub see ajalooliste kogemustega, mis on seotud venestamise, küüditamiste ning tänapäevaste aruteludega rahvastiku vähenemise ja geopoliitilise ebakindluse üle. Sama vandenõunarratiiv omandab eri kontekstides erineva kõlapinna ja funktsiooni, olles ühtaegu vahend rahvusliku haavatavuse sõnastamiseks ning poliitilise mobilisatsiooni tööriist.

Vaba Akadeemia ja Gaia Akadeemia ühisel ettevõtmisel peab 21. novembril avaliku loengu Kalevi Kull. Vaatluse alla tuleb bioloogilise evolutsiooniteooria praegune seis.Räägime käimasolevast paradigmamurdest ja avastustest evolutsiooni tuummehhanismide vallas, samuti semiootiliste protsesside osast evolutsioonis. Muuhulgas tuleb juttu täiustumisest ilma evolutsioonita ja räägitakse kriitiliselt evolutsioonimudelite ülekandeist ühiskonnale.

7. novembril peab Vabas Akadeemias järjekordse loengu Erki Tammiksaar. Seekord tuleb juttu Karl Ernst von Baerist. 1792. aastal Piibel sündinud Karl Ernst von Baeri iseloomustasid kaasaegsed oma kirjades “peast täieliku teadlasena, kel puuduvat igasugune majanduslik ambitsioon”. Baer oligi rahaasjades saamatu, kuid ta oli väga vaimukas ja oodatud külaline igas seltskonnas, sh ka keiserliku perekonna liikmete seas. Teadlasena oli Baer empiirik ja mitte teoreetik, kuigi enamasti on väidetud vastupidist. Meetod “vaatlus ja refleksioon”, mis on Baeri “Loomade arenguloo” alapealkirjaks, tõi talle edu teadlasena ja lõpuks maailmakuulsuse. Täna peetakse 1876. aastal surnud Baeri embrüoloogia rajajaks ja tema tööd panid aluse veel igikeltsateadusele, füüsilise antropoloogiale ning kalandusalastele uuringutele. Ta armastas Eestimaad ja toetas agraarreforme, et eestlased saaksid omale maad osta.

31. oktoobril peab Vabas Akadeemias loengu Kristiina Savin, kes räägib üksindusest ja üksildusest Lääne mõtteloos. Läänemaailma laastab üha kasvav üksilduse epideemia, mis ohustab rahvastiku tervist ja heaolu, väidavad mitmed kaasaja eksperdid. Käesolev loeng vaatleb üksildust kui meeleseisundit mõtteloolisest vaatenurgast: kuidas on üksildust kirjeldanud ja mõtestanud filosoofid ja teadlased antiikajast 21. sajandini? Mis vahe on üksindusel ja üksildusel? Mille poolest erineb meie kaasaeg varasematest ajastutest?

10. oktoobril on Vabal Akadeemial külas Kalle Olli, kes seekord räägib päristuumsetest rakkudest ja nende arengust. Loengus tuleb juttu päristuumsete sari-endosümbioosidest, mis on teinud eukarüootidest need rikkad ja ilusad looduse kroonid, nagu me neid täna laialt teame. Vaatame kapoti alla: kuidas ja kelle abiga see on saavutatud? Millised oleks päristuumsed, kui neil puuduks kaks olulist oskust või tunnust - vägivald ja teiste enda heaks tööle rakendamine, sageli koos? Laseme loomingulisuse valla: mis veel oleks võinud evolutsioonis juhtuda, milline oleks 'all-stars' päristuumne? Lisaks tutvustame vähemtuntud reaalselt juhtunud evolutsioonisündmusi, mis on justkui 'all-stars' kontseptsiooni tõestuseks.