Vaba Akadeemia

Reedel, 29. novembril peab Mihhail Lotman Vabas Akadeemias kokkuvõtva ettekande Vene kultuuri mustade värvide loengusarjast. Muuhulgas tuleb juttu südamlikkusest, õiglusest, patukahetsusest, suuremeelsusest jt suurepärastest asjadest ja nende pahupoolest.

15. novembril on Vabal Akadeemial külas Kaarina Rein, kes kõneleb Tartu ülikooli identiteedist Rootsi ajal.

Oleme sügavas sõltuvuses fossiilenergiast. Planeedi soojenemine kiireneb ja otsime meeleheitlikult, kuidas võita aega sõltuvusest vabanemiseks. Kas ookeani sügavus ja avarus võimaldavad kliimasekkumist, mis annaks lisaaega?

Sada aastat tagasi, 1924. aasta jõulude ajal, algas Kohtlas Riigi Põlevkivitööstuses põlevkiviõli tootmine tööstuslikus mastaabis. Kui 1920. ja eriti 1930. aastate teisel poolel nägid Eesti poliitikud, et põlevkiviõli tootmine on parim tee Eesti ühiskonna rikkuse tõstmiseks, siis täna on valdav seisukoht, et põlevkivi ei saa olla Eesti rahvusliku rikkuse loomise aluseks ja selle väärindamine peab lõppema niipea kui võimalik. Kui poliitikud ja rohepoliitika eesmärgid võimaldavad, võiks põlevkiviõli tootmine jätkuda probleemideta vähemalt 2050. aastani. Kuidas me oleme sellisesse olukorda jõudnud ning mis tegurid aitasid põlevkiviõli tootmisel Eestis säilida ja areneda Nõukogude okupatsiooniperioodil, maailma ühe suurema naftatoodanguga riigis, tulebki loengus analüüsimisele.

Sellel reedel, 25. oktoobril on Vabal Akadeemial külas Kalle Kasemaa, kes räägib oma kogemusest tõlkijana. Loengus tuleb juttu raskustest, millega tõlkija on kokku puutunud ilukirjanduslikke ja filosoofilisi tekste eestindades. Tõlkeprobleemidest tuleb juttu keelerühmade kaupa: näiteid on nii indoeuroopa keeltest kui ka semiidi keeltest. Erilist tähelepanu pälvivad raskused, mida tekitab heebrea fraseologismide tõlkimine, aga ka araabia keele ökonoomsuse ning pärsia keele sõnamängude ja luulerikkuse vahendamise probleemid.

Kui Euroopa sümbolismil olid kunstis peamiselt esteetilised eesmärgid, siis vene sümbolismis domineerisid filosoofilised ja müstilised voolud. Vladimir Solovjov, Dmitri Merežkovski ja Aleksander Blok ühendasid müstika historiosoofiaga ja ideega Venemaa erilisest saatusest.

Egüptomaania ehk hullus ja iha kõige Egiptusega seonduva järele on kestnud juba aastatuhandeid. Pärast Napoleoni sõjakäiku Egiptusesse (1798-1801) vallandus võimas egüptomaania laine, mille tulemusi näeme nii kujutvas kunstis, arhitektuuris, disainis kui tarbeesemetes. Uusi tõukeid selle nähtuse püsimisele andsid Rosetta kivi leidmine, mis võimaldas dešifreerida hieroglüüfid, ja enneolematute muististe avastamine Tutankhamoni hauakambrist.

Sel reedel, 20. septembril peab Vabas Akadeemias loengu Mart Loog. Loengu teemaks on alkeemikute ja molekulaarbioloogide mõttelaad igavese elu koodi osas.

Molekulaarbioloogia on avaldanud inimesele teadmise elu koodist. Bioinseneeria ja sünteetiline bioloogia on andnud meile meetodid, millega saame seda koodi muuta ja luua uusi organisme või terveid ökosüsteeme. Loengus vaatleme raku pooldumise kui elu koodi hoidva ja muutva protsessi aluseid ja analüüsime raku elutahet.

Elu koodi murdmine 20. sajandil täitis iidsete alkeemikute unistuse, ilmutas igavese elu saladuse, aga võis nõuda meilt ka kolm tilka verd ning avada Pandora laeka. Aga milles erineb alkeemikute ja molekulaarbioloogide mõttelaad? Kui mõlemaid ühendas piiritu uudishimu, kas esimesed olid ehk nimme elu koodi detailide osas ettevaatlikud, sest saatan on detailides?

Võrdleme raku elutsüklit ja tsivilisatsiooni elutsüklit ning rakendame nende mõistmiseks nii teaduslikku kui alkeemilist meetodit. Esitame raskeid küsimusi: kas võiks ja peaks ja kuidas tohiks inimene kasutada bioinseneeriat ja elu kodeerimise võimekust – meie kõige võimsamat ja saatuslikumat tehnoloogiat - iseenese ja ümbritseva looduse ümberprogrammeerimiseks? Seda olukorras, kui on kaalul inimkonna elu ja surm ning terendab globaalne ökokatastroof.

Itaalia filosoofi Augusto Del Noce sõnul on Teise maailmasõja järgse epohhi kaks revolutsioonilist mootorit olnud stsientism ja seks. "Laiemas plaanis on meil stsientismi näol tegemist osaga utlilitaarsest ratsionalistlikust maailmavaatest, mis on olnud alates valgustusajastust meie de facto religioon. Radikaalne individualism on välja kasvanud just sellest kännust, sest kui transtsendents on olematuks kuulutatud, jääb alles vaid materiaalne siinpoolsus, mida me kasutame oma maiste ihade rahuldamiseks," selgitas Del Noce vaateid Tähenduse teejuhtide 22. numbrile antud intervjuus «Stsientism ja seks» inglise kirjanik Paul Kingsnorth.

Lähemal paaril kuul jõuab raamatupoodidesse loodetavasti Tähenduse teejuhtide kolmanda ja neljanda hooaja intervjuusid koondav kogumik "Stsientism ja seks", millest seekordses loengus ongi plaanis pisut lähemalt rääkida.

Reedel, 23. augustil peab Vabas Akadeemias loengu Imar Koutchoukali. Seekordse loengu teemaks on poliitika, autoriteet ja legitiimsus islamis läbi selle ajaloo.