Vaba Akadeemia

12. detsembril on Vabal Akadeemial taas külas Anu Põldsam, kellega tuleb juttu juudi loost ja lugudest. Lugudel, nende jutustamisel ja kirjapanemisel on juudi traditsioonis keskne roll. Võiks koguni öelda, et juudi traditsioon ongi üks igikestev lugu, mis kätkeb endas samas ohtralt väiksemaid lugusid ja sama loo tõlgendusi ja ümberjutustusi jne. Et seda lugu üldse kuskilt lahti harutama hakata, alustame mõnest näitest ja vaatame, kuhu välja jõuame.

Ettekanne käsitleb suure asendamise vandenõuteooriat kui rahvusvaheliselt levinud selgitusraamistikku, mille kaudu tõlgendatakse demograafilisi ja kultuurilisi muutusi. Kui Lääne-Euroopas seostub see narratiiv eeskätt rände- ja identiteedipoliitikaga, siis Ida-Euroopas põimub see ajalooliste kogemustega, mis on seotud venestamise, küüditamiste ning tänapäevaste aruteludega rahvastiku vähenemise ja geopoliitilise ebakindluse üle. Sama vandenõunarratiiv omandab eri kontekstides erineva kõlapinna ja funktsiooni, olles ühtaegu vahend rahvusliku haavatavuse sõnastamiseks ning poliitilise mobilisatsiooni tööriist.

Vaba Akadeemia ja Gaia Akadeemia ühisel ettevõtmisel peab 21. novembril avaliku loengu Kalevi Kull. Vaatluse alla tuleb bioloogilise evolutsiooniteooria praegune seis.Räägime käimasolevast paradigmamurdest ja avastustest evolutsiooni tuummehhanismide vallas, samuti semiootiliste protsesside osast evolutsioonis. Muuhulgas tuleb juttu täiustumisest ilma evolutsioonita ja räägitakse kriitiliselt evolutsioonimudelite ülekandeist ühiskonnale.

7. novembril peab Vabas Akadeemias järjekordse loengu Erki Tammiksaar. Seekord tuleb juttu Karl Ernst von Baerist. 1792. aastal Piibel sündinud Karl Ernst von Baeri iseloomustasid kaasaegsed oma kirjades “peast täieliku teadlasena, kel puuduvat igasugune majanduslik ambitsioon”. Baer oligi rahaasjades saamatu, kuid ta oli väga vaimukas ja oodatud külaline igas seltskonnas, sh ka keiserliku perekonna liikmete seas. Teadlasena oli Baer empiirik ja mitte teoreetik, kuigi enamasti on väidetud vastupidist. Meetod “vaatlus ja refleksioon”, mis on Baeri “Loomade arenguloo” alapealkirjaks, tõi talle edu teadlasena ja lõpuks maailmakuulsuse. Täna peetakse 1876. aastal surnud Baeri embrüoloogia rajajaks ja tema tööd panid aluse veel igikeltsateadusele, füüsilise antropoloogiale ning kalandusalastele uuringutele. Ta armastas Eestimaad ja toetas agraarreforme, et eestlased saaksid omale maad osta.

31. oktoobril peab Vabas Akadeemias loengu Kristiina Savin, kes räägib üksindusest ja üksildusest Lääne mõtteloos. Läänemaailma laastab üha kasvav üksilduse epideemia, mis ohustab rahvastiku tervist ja heaolu, väidavad mitmed kaasaja eksperdid. Käesolev loeng vaatleb üksildust kui meeleseisundit mõtteloolisest vaatenurgast: kuidas on üksildust kirjeldanud ja mõtestanud filosoofid ja teadlased antiikajast 21. sajandini? Mis vahe on üksindusel ja üksildusel? Mille poolest erineb meie kaasaeg varasematest ajastutest?

10. oktoobril on Vabal Akadeemial külas Kalle Olli, kes seekord räägib päristuumsetest rakkudest ja nende arengust. Loengus tuleb juttu päristuumsete sari-endosümbioosidest, mis on teinud eukarüootidest need rikkad ja ilusad looduse kroonid, nagu me neid täna laialt teame. Vaatame kapoti alla: kuidas ja kelle abiga see on saavutatud? Millised oleks päristuumsed, kui neil puuduks kaks olulist oskust või tunnust - vägivald ja teiste enda heaks tööle rakendamine, sageli koos? Laseme loomingulisuse valla: mis veel oleks võinud evolutsioonis juhtuda, milline oleks 'all-stars' päristuumne? Lisaks tutvustame vähemtuntud reaalselt juhtunud evolutsioonisündmusi, mis on justkui 'all-stars' kontseptsiooni tõestuseks.

Juttu tuleb Peterburi ülikooli astronoomiaprofessori Viktor Sobolevi elust ja tööst, tema kujunemisest maailmakuulsaks astronoomiks (kes tema enda sõnade kohaselt polnud kordagi teleskoobiga vaadelnud), kelle kireks väljaspool teadust oli poeesia ja jalgpall. Ta võis väga paljude vene poeetide luuletusi peast esitada. Samal ajal olid talle väga olulised Leningradi jalgpallimeeskonna Zeniit tulemused! Ta ei läinud aatompommi tegema, kui Beria kutsus. Ta ei käinud nõukogude ajal kordagi välismaal, sest vihkas südamest kõikide sõiduks vajalike paberite täitmist jne.

Reedel, 19. septembril on Vabal Akadeemial taas külas Imar Koutchoukali, kes peab järgmise loengu poliitikast, autoriteedist ja legitiimsusest islamis läbi selle ajaloo. Eelmisel seminaril nägime, kuidas Umaijaadide ning Abbasiidide kaliifid püüdsid lõimida poliitilist ning vaimset autoriteeti, kuid nende katsed ebaõnnestusid. Juba varajase Umaijaadide valitsuse ajal olid aga islamimaailmas teised jõud, kellel oli teistsugune vastus küsimusele: "kes on islamikogukonna õige valitseja?"

Üks tuntumaid liikumisi olid ši'iidid, kes väitsid, et vastselt tekkinud islamikogukond oleks pidanud valima Prohvet Muhammadi järeltulijaks tema nõbu ja väimeest Alid. Mis kunagi sai alguse puht poliitilise erimeelsusena, omandas aastasadade jooksul sügavalt spirituaalse tähenduse, kuhu jooksid kokku islamieelsed araabia kombed, muistsed Lähis-Ida gnostilised elemendid ning müstilised tõlgendused Koraanist.

12. septembril peab Vabas Akadeemias loengu Mihhail Lotman. Seekord analüüsitakse loogilis-semantiliselt Jumalale suunatud tekstitüüpe, eriti hümne. Tavapärane suhtluse mudelis on olemas sõnumi saatja ja selle vastuvõtja ning sõnum sisaldab informatsiooni, mis on vastuvõtjale uus. Rääkides aga inimese sõnumist Jumalale monoteistlikus religioonis, on asjad teisiti: esiteks teab Jumal kui kõiketeadja juba ette, mida inimesel on talle öelda, teiseks aga pöörduvad inimesed millegipärast Jumala poole päevast päeva samade tekstidega. Mis võib olla sellise kommunikatsiooni taga?

Loengus pakutakse loogilis-semantilist analüüsi kolmest tähtsamast Jumalale adresseeritud tekstitüübist – palvest, psalmist ja hümnist. Neist kõige paradoksaalsem tundub hümn, kuna selles annavad inimesed Jumalale teada tema omadustest ja kiidavad teda nende eest.

29. augustil peab Vabas Akadeemias loengu Hardo Pajula, kes seekord räägib Kyriacos Markidesest ja tema eelmisel aastal ka eesti keeles ilmunud raamatust "Vaikuse mägi" ning seda inspireerinud retkest Athosele.