Vaba Akadeemia

29. augustil peab Vabas Akadeemias loengu Hardo Pajula, kes seekord räägib Kyriacos Markidesest ja tema eelmisel aastal ka eesti keeles ilmunud raamatust "Vaikuse mägi" ning seda inspireerinud retkest Athosele.

15. augustil peab Vabas Akadeemias loengu Neeme Näripä, kes räägib "Eumeniidide" näitel demokraatiast ja vägivallast Vanas Kreekas.​

Aischylose tragöödias „Eumeniidid” jälitavad kätemaksujumalannad erinnüsed Orestest ning tahavad ta verd juua. Orestes on tapnud oma ema Klytaimestra kättemaksuks oma isa Agamemnoni mõrva eest. Jumalanna Athena korraldab Ateena akropoli kõrval Areopaagi kaljul kohtuistungi, kus süüdistajateks on erinnüsed ning kaitsjaks Orestes ning teda esindav Apollon. Kuna Orestes oma ematappu ei eita, ei jää Apollonil muud üle kui tõestada, et ema tapmine on väiksem kuritegu kui abikaasa mõrv, mille pani toime Klytaimestra. Tema argumendiks on, et ema on vaid loote toitja, mitte sigitaja ja lapsevanem (658–9: οὐκ ἔστι μήτηρ ἡ κεκλημένη τέκνου / τοκεύς, τροφὸς δὲ κύματος νεοσπόρου). Sarnase loodusteadusliku vaate on Aristoteles omistanud presokraatik Anaxagorasele, kuid ilmselt polnud see siiski päris üldtunnustatud seisukoht Vanas Kreekas, vaid üks spekulatiivseid teooriaid. Orestese ja Apolloni kaitsekõned pole üldse väga veenvad, ent nad siiski võidavad, sest neid jääb uskuma ilma emata sündinud Athena.

Loengus uuritakse Apolloni ja Orestese argumentatsiooni ning viiteid vägivallale ning naistegelaste sümboolset seotust aristokraatiaga. Näidendi alguses on Püütia rõhutanud, et Apollon päris oraakli ilma vägivallata oma vanaemalt Phoibelt. Alati on veidi kahtlane, kui peetakse vajalikuks välja tuua, et miski toimus ilma vägivallata – nii ka antud juhul pidi Apollon teiste müüdiversioonide järgi oraakli endale saamiseks tapma kellegi naissoost mütoloogilise tegelase (Pythoni, Gaia või oma vanatädi Themise). Tragöödia „Eumeniidid” kujutab endast muu hulgas mütoloogilist põhjendust Ephialtese demokraatlikele reformidele, mis piiras Areopaagil reaalselt kogunenud aristokraatliku nõukogu poliitilist otsustusõigust, nii et tema funktsiooniks jäi ainult mõrvade üle kohut mõista. Lisaks demokraatlikele reformidele näib Aischylose tragöödia „Eumeniidid” mütoloogiliselt uudselt põhjendavat ka vaadet sugudele. Nende näiliselt demokraatlike ja juriidiliselt korrektsete protsesside taga paistab peituvat vägivald, sest on võimalik kahtluse alla seada, kas Apollon ka publiku päriselt ära veenis.

8. augustil peab Vabas Akadeemias loengu Arvo Tuvikene, kes seekord räägib vee reostatuse hindamisest kalade kaudu. Loengus käsitletakse saasteainete kahjulikku mõju veeorganismidele ja eriti kaladele. Oleme palju kordi kuulnud, et Läänemeri on reostunud. Kas ka kalad? Käsitletakse ainete mõju, mis Läänemeres kõige rohkem veeorganismidel probleeme tekitavad. Vaatluse alla tulevad ka meie siseveed. Tutvustatakse kaladel tekkivaid bioloogilisi kahjustusi e. biomarkereid, millede abil on võimalik anda hinnang vee reostatusele.

Vabal Akadeemial oli külas Jaanika Anderson, kes räägkis valgustusaja akadeemilistest raamatukogudest ja nende dekoreerimisest skulptuuridega.

11. juulil on Vabal Akadeemial külas Imar Koutchoukali, kes peab teise loengu poliitikast, autoriteedist ja legitiimsusest islamis läbi selle ajaloo. Kui esimene loeng tutvustas islami poliitilise filosoofia aluseid, siis teises loengus jätkame samas vaimus, kuid vaatame, kuidas islami varasema keskajal kujunesid välja eri arusaamad autoriteedist ja legitiimsusest ning kuidas need hakkasid omavahel võistlema.

Lugusid kummaliste taevas lendavate objektide vaatlustest on räägitud juba ammu. Viimasel ajal illustreerivad neid ka fotod, videod ning isegi hävituslennukite pardaradarite salvestused. Selliste tuvastamata algupäraga õhus (vahel ka vees) esinevate fenomenide käitumine on mitmes aspektis hämmastavate omadustega, mida on esmapilgul raske sobitada kaasaja teaduse paradigmasse. Loengus läheneme küsimusele teoreetiliselt ja arutleme, millistest füüsikalistest printsiipidest lähtudes oleks võimalik nende objektide olemasolu ja omadusi siiski seletada ning milliseid väljakutseid alusteadusele see esitab.

Loeng algab põgusa sissejuhatusega Ene Mihkelsoni loomingusse ja retseptsiooni; seejärel heidame pilgu uurimistöö taustadesse, kõne alla tulevad raskused ja probleemid, mis tabasid autorid Mihkelsoni luulega tegeledes. Loengu põhiosas töötatakse läbi tees Ene Mihkelsoni luule radikaalse kodutuse kohta, avades seda kuue temaatilise kihi kaudu. Sellele järgneb Mihkelsoni luule terviktõlgenduse katse, mis läheb sujuvalt üle kogu loengukursust puudutavateks lõppjäreldusteks.

Loogika on teadusharu, mis uurib kehtivust. Kehtivust on traditsiooniliselt määratletud tõe säilitamise kaudu: arutluskäik on kehtiv parajasti siis, kui pole võimalik, et eeldused tõesed ja järeldus on väär. Loengus antakse ülevaade klassikalisest loogikast ja näidatakse, et traditsiooniline kehtivuse mõiste on liiga kitsas. Teisisõnu, et loogiliselt kehtiv arutluskäik võib säilitada tõe asemel väärust.

Teoreetilises avangus vaatleme, kuidas kirjanike juhtimisel läbi viidud rahvuslik ülesehitustöö toimis koduilma avardajana, luues olulise ühise koha – Eesti. Kuigi rahvuslik imperatiiv nõuab kirjanduselt pühalikku suhtumist ühisruumi, leidub eesti kirjanduses oluline suundumus kujutada Eestit negatiivsena, puudulikuna. Seda liini loeng peamiselt luule varal kaardistab ja tõlgendab. Lähtekohaks on Juhan Liivi looming, millele järgneb Hando Runneli ja (:)kivisildniku võrdlev analüüs. Loengu lõpul vaatleme põgusalt peamiselt iroonilis-paroodilises võtmes esinevat isamaavajadust teiste kaasaja eesti autorite loomingus.

Kes ei oleks unistanud vägivallatust maailmast? Sellest saab lugeda juba Piiblist, kui hunt elab tallega üheskoos ja panter lesib kitsekese kõrval. Kahjuks jääb kahe silma vahele, et kõik need projektid on utoopilised ning prohvet Jesaja visioon käib taevariigi, aga mitte meie patuse maailma kohta. Mis on vägivald ja millised on tema lätted? Selle küsimusega on põhjalikult tegelenud Prantsuse-Ameerika mõtleja René Girard.