Vaba Akadeemia

25. aprillil pidas Vabas Akadeemias järjekordse avaliku loengu Erki Tammiksaar. Seekordseks teemaks oli Eesti agraarpoliitika ja põllumajandusharidus.​ Eesti agraarpoliitika ja põllumajandushariduse käekäiku ning nende omavahelisi seoseid on vähe uuritud. Loeng avab, millised tegurid on mõjutanud Eesti põllumajanduse arengut alates Hansa Liidu perioodist kuni 20. sajandi teise pooleni. Teiseks analüüsib ettekanne põllumajandusliku hariduse probleeme Eesti alal alates Tartu kõrgema veterinaariakooli asutamisest 1848. aastal kuni Eesti maaülikooli sünnini 2005. aastal. Vaatluse all on ka eestlaste keskastme põllumajandushariduse küsimus 19. sajandist kuni 20. sajandi keskpaigani.

Sel reedel, 11. aprillil on Vabal Akadeemial külas astronoom Tõnu Viik. Selles ettekandes tuleks juttu Ernst Julius Öpiku seiklusrikkast elust - lapsena silma kaotamisest, õpingutest nii Tallinnas kui Moskvas, osavõtust kodusõjas ja Usbekistani astronoomia taastamisest, koju tagasitulekust, noortest naistest arvuti kokkupanemiseks ja paljust muust. Kõiki seiklusi ometi kirja panna ei saa, sest siis poleks ettekanne enam huvitav.

4. aprillil on Vabal Akadeemial taaskord külas Leo Luks, pidades järjekorras kolmanda osa loengusarjast "Eesti kirjanduse kadunud kodu". Loengus viiakse läbi kolm teemaarendust. Esmalt tehakse sissevaade Peeter Sauteri loomingusse. Sauteri kultusteost „Indigo“ võib pidada kodutus kodus-meeleolu tuumnäiteks eesti kirjanduses, Sauteri hilisem looming avab siin teisigi olulisi kihte. Seejärel analüüsitakse Madis Kõivu käsitlust Lydia Koidula luuletusest „Kodu“, mis on eesti kultuuris tuntuim poeetiline nostalgiline meenutus lapsepõlvekodus. Ent Kõivu pilgu all moondub see idüll kodutuse õuduseks ning loeng üritab selle teekonna pidepunkte fikseerida ja kommenteerida. Viimaks vaadeldakse loengul asumist Jaan Oksa naturalistlikes külaelu-novellides. Tuleb ilmsiks, et Oksa kujutamist mööda on see külaelu nõnda kurnav, et inimeste elud on igasugusest tähenduslikkusest täiesti tühjaks voolanud, säilitades veel vaid bioloogilise automatismi, mida võib tuntud märksõna abil markeerida palja eluna.

René Girard (1923-2015) oli prantsuse-ameerika mõtleja ja arvamusliider. Girard sai kuulsaks oma püha vägivalla kontseptsiooniga, mille kohaselt ei ole vägivald mitte anomaalia, vaid inimeksistentsi alus.

14. märtsil on Vabal Akadeemial külas Arvo Tuvikene, kes peab loengu kalade kohastumustest muutuvas elukeskkonnas toimetulekuks. Loengus tutvustatakse kalade maailma veidi ebatavalise nurga alt, pöörates tähelepanu nende käitumist juhtivatele meeltele ja kohastumustele. Püütakse avada kalade elu tagamaid, oskusi ja omadusi, mis aitavad neil toime tulla elukeskkonnas, kus tuleb ette nii mõndagi ootamatut ja kahjulikku nagu vee reostus (sh mürareostus), hapnikupuudus, kõrge temperatuur ja kuivaperioodide mõju. Vaatluse alla tulevad elukeskkonna äkilistest muutustest põhjustatud väljakutsed kaladele nii Eesti veekogudes kui laias maailmas.

7. märtsil peab Leo Luks Vabas Akadeemias teise loengu sarjast «Eesti kirjanduse kadunud kodu». Loengus käsitletakse fenomenoloogiliselt kodu ja kodutuse kujutamist kirjanduses. Esmalt avatakse vastuvõtja perspektiivist kunstilise kogemuse erinevus argielust. Seejärel vaadeldakse erinevaid viise, kuidas on eesti kirjanduses kujutatud kodu. Tutvustatakse ja arendatakse hüpoteesi, mille kohaselt kodu ilmneb eesti kirjanduses valdavalt puuduvana, kadunud koduna.

Meedias on MPEÕK eksistents kuum teema. Kiriku kaotamiseks mõeldud kirikute ja koguduste seaduse muutmise seaduse eelnõu on jõudnud Riigikogusse. Poliitikud, riigiametnikud ja ajakirjanikud on kulutanud üsna palju energiat selle vajaduse selgitamiseks. Kindlasti on kõikidel kirikutel olemas oma poliitiline dimensioon või lausa poliitilised dimensioonid. Primaarselt ei ole aga kirikud siiski poliitilised organisatsioonid. Eelkõige on nad religioossed nähtused ning nende olemust pole võimalik haarata pelgalt poliitiliste, ajalooliste, sotsiaalsete ega muude sellelaadiliste selgitustega. Oma loengus püüab Alar Laats mõtestada MPEÕK eksistentsiga seotud küsimusi teoloogia seisukohalt.

Reedel, 21. veebruaril peab Vabas Akadeemias loengu Hardo Pajula, kes räägib Ameerika kultuuriloolasest Richard Tarnasest ja teisest teljeajastust. „Teise teljeajastu idee kasvas välja Fordhami Ülikooli teoloogi ja filosoofia õppejõu ning tema kolleegi, nimeka katoliikliku kultuuriloolase Thomas Berry omavahelisest mõttevahetusest, ent avalikkuse tähelepanu juhtis sellele peamiselt Cousins – eelkõige oma 1994. aastal ilmunud raamatus „Christ of the 21st Century“. Selle raamatu pealkiri on mõnevõrra eksitav, sest Cousins ei keskendu seal sugugi üksnes kristlusele, vaid rõhutab, et teisel teljeajastul tuleb arvestada maailma filosoofilise ja religioosse maastiku kogu mitmekesisusega,“ ütles Tähenduse teejuhtide 42. numbrile antud intervjuus („Teine teljeajastu“, 5.24) Ameerika kultuuriloolane Richard Tarnas. Loengus tulebki juttu peamiselt Richard Tarnasest ja teisest teljeajastust.

Reedel, 14. veebruaril on Vabal Akadeemial külas Leo Luks, kes peab esimese loengu 6-osalisest loengusarjast „Eesti kirjanduse kadunud kodu“. Avaloeng "Kodu(tuse) käsitlus fenomenoloogilise lähenemise alusel" visandab teoreetilised alused järgnevateks kirjandusanalüüsideks. Põgusalt tutvustatakse fenomenoloogilist lähenemist filosoofias, täpsemalt argielu fenomenoloogiat Husserli ja Heideggeri varal ning sellest lähtudes kodu- ja kodutuskogemusi. Loengu lõpuosas vaadeldakse kodutust läbiva metafoorina XX sajandi kultuurifilosoofias.

31. jaanuaril on Vabal Akadeemial taaskord külas Laur Järv ja juttu tuleb aegruumi alusstruktuurist. Juba vanaaja mõtlejad arutlesid, kas aine, ruum ja aeg on lõpmatult väiksemateks osadeks jagatavad või tuleb kusagil ette põhimõtteline piir. 20. sajandi üldrelatiivsusteooria ja kvantteooria annavad sellele küsimuste ringile hoopis uue perspektiivi ning 21. sajandi teoreetikud räägivad "holograafilisest" universumist.