Tervisepooltund

Alates kevadest on Regionaalhaigla erakorralise meditsiini osakonna töökorraldust täiendatud: eriõed teevad nüüd iseseisvaid vastuvõtte, mis on oluliselt parendanud EMO toimimist, võimaldades raskemas seisundis patsientidel kiiremini arsti vastuvõtule pääseda ning kergemate tervisemuredega inimestel samuti hõlpsamalt abi saada.

Kõhuaort on meie keha suurim veresoon. Enamasti ei põhjusta see mingeid vaevusi, kuid kui probleemid lõpuks ilmnevad, võib olla juba liiga hilja. Aastate jooksul võib kõhuaordi sein tasapisi laieneda, justkui tiksuv pomm, mis ühel hetkel võib rebeneda. Suurim risk on vanemaealistel meestel, eriti alates 65. eluaastast. Kõhuaordi seisundit saab kontrollida lihtsa ultraheliuuringuga ning Eestis on käivitatud ka kõhuaordi sõeluuringu pilootprojekt. Teemat avab Regionaalhaigla veresoontekirurg dr Priit Põder ning oma kogemusloo räägib patsient Ivari Ilja.

Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus ehk KOK on sage ja progresseeruv kopsuhaigus, mida iseloomustavad hingamisraskus, köha ja taaspöördumatu hingamisteede ahenemine. Saates selgitab Regionaalhaigla kopsuarst dr Marily Jaagor, millest haigus tekib, millised on selle kõige olulisemad riskitegurid ning millal peaks arsti poole pöörduma. Juttu tuleb ka sellest, kuidas KOK-i diagnoositakse ning miks on ägenemiste ennetamine nii oluline. Arst räägib tänapäevastest ravivõimalustest, sh sissehingatavast ravist, kodusest hapnikravist ja digilahendustest, mis aitavad haigust paremini jälgida. Saade rõhutab, et sümptomite ilmnemisel tuleks aegsasti abi otsida ning loobuda riskiteguritest, eriti suitsetamisest.

Kukkumised on sage ja tõsine tervisemure, mis puudutab igas vanuses inimesi, kuid eriti eakaid – ligi iga neljas üle 65-aastane kukub aastas vähemalt korra. Suur osa kukkumistest juhtub kodus, mistõttu on oluline üle vaadata kodune keskkond, eemaldada ohukohad ja valida turvalised jalanõud. Ennetuse alustalaks on igapäevane liikumine ning lihtsad tasakaalu- ja tugevusharjutused, mis aitavad vähendada kukkumisriski. Olulist rolli mängivad ka lähedased, kes saavad aidata kodu turvalisemaks muuta ja vajadusel toetust otsida kohaliku omavalitsuse teenustest. Kukkumised võivad põhjustada raskeid vigastusi, kuid teadlik tegutsemine ja õiged abivahendid aitavad neid suurel määral vältida.

Soojade ilmadega hakkavad looduses tegutsema puugid ja tänases saates räägime puukidega seotud haigustest. Kaks peamist haigust on borrelioos ja puukentsefaliit. Kuidas neid haiguseid ennetada, ära tunda ja kuidas puuki välja tõmmata. Juttu tuleb ka mitmetest müütidest, mis puukidega seostuvad. Stuudios on dr Mait Altmets ja saadet juhib Stina Eilsen.

Soojade ilmade saabudes ilmub teedele üha rohkem kaherattalisi sõidukeid – tõuke-, jalg- ja mootorrattaid. Kahjuks tähendab see sageli ka arstide töökoormuse suurenemist, sest järjest rohkem inimesi satub traumade ja vigastuste tõttu haiglasse ja vigastused võivad olla väga tõsiste tagajärgedega. Kuidas ohutult liigelda ning milliseid ohutusnõuandeid tuleks järgida? Teemast räägib lähemalt Regionaalhaigla ortopeed dr Villem Teder, kes ka ise tõukerattaga õnnetult kukkus.

Kuidas saada doonoriks ja mis sellega kaasneb? Mida tähendab aferees ja kuidas see toimub? Doonoreid on kitsas ringkond ja neid jääb järjest vähemaks. Ave Lellepi sōnul on doonorid hindamatu väärtusega elupäästjad ja neid on seetōttu väga vaja juurde. Miks hakkavad inimesed doonoriks ning kui tihti saab verd loovutada? Kõigile nendele ja veel paljudele teistele küsimustele leiame saates vastused Verekeskuse juhataja Ave Lellepi ja doonor Tõnu Talisaineni abiga. Saatejuht on Stina Eilsen.

Täna räägime HPV viirusest, ehk kergesti nakkavast viirusest, mis levib naha või limaskestade kokkupuutel. Stuudiosse on palutud naistehaiguste keskuse juhataja dr Piret Kaarde. Saates saame teada, miks on see viirus ohtlik ja kuidas on korraldatud vaktsineerimine. Peamiselt vaktsineeritakse noori ja haiguse sümptomid võivad avalduda alles aastate pärast, seetõttu on oluline nii noorte kui ka nende vanemate teadlikkus. Saatejuht on Stina Eilsen, head kuulamist.

Räägime soolekasvajast. Saatesse on palutud Iraida, kellel aastaid tagasi diagnoositi soolevähk ja Regionaalhaigla onkokirurg dr Olav Tammik. Saatest saame teada, et soolevähk on sage haigus, mille esinemissagedus on Eesti tõusuteel. Umbes kolmandik soolevähi juhtudest on tingitud geneetikast ja pool - elukeskkonna mõjudest. Soolevähk on ravitav ja saates osaleva Iraida sõnul elab ta peale ravi tavapärast elu. Dr Tammik rõhutab, et oluline on haigusele õigel ajal jälile saada. Saatejuht on Stina Eilsen, head kuulamist.

Millised peaksid olema Tallinnasse planeeritava uue ühendhaigla printsiibid? „Mulle tundub, et kui nii suur institutsioon kokku pannakse, milles saavad teenuseid pea 60% Eesti inimestest, tuleks see luua korraliku akadeemilise struktuurina, Põhja-Eestis on selline haigla hädavajalik,“ ütleb prof Peep Talving, kes on Tervisepooltunni saatekülaliseks.