Tervisekompass

Sportimist peetakse tervisliku eluviisi oluliseks osaks, kuid sellega alustamine võib olla alguses hirmutav ja keeruline. Treener Kaspar Nisu jagab õpetussõnu, kuidas targalt treenida ja sport enda eluviisiks muuta. Muuhulgas tuleb juttu ka rannavormi saamisest, noorte ja laste ülekaalust, treenimisega seotud müütidest ja paljust muust põnevast.

Saatejuht Ralf Sauter arutab psühholoog Kristjan Puusilla ja külalise Maria-Isabelle Muljariga raskete tunnete üle. Jutuks tulevad unenäod, rutiini langemine, vanemlus, analüütiline teraapia, inimese teadlikud ja alateadlikud tasandid ning palju muud.

Muusikaterapeut on kui «piisavalt hea ema», kes toetab eneses selgusele jõudmise teekonnal, räägib muusikaterapeut Alice Pehk. Muusikateraapia kasutusviisid on mitmekülgsed. Muusikateraapiat rakendatakse stressiga toimetuleku parandamiseks, meeleolu- ja ärevushäirete leevendamiseks, vaimsete ja füüsiliste puuetega laste ja täiskasvanute abistamiseks, samuti ajukahjustuste ja dementsuse korral. Muusikaterapeut Pehk selgitab, kuidas muusikateraapia toimib ja millist muusikat tasub vaimu värskena hoidmiseks kodus kuulata.

Karastamine on viimastel aastatel palju populaarsust kogunud. Mis paneb inimesi jääauku hüppama või külma duši all käima? Saates on füsioterapeut Sander Jürs, kes selgitab, kuidas mõjub karastamine immuunsusele ja südame tervisele.

Emotsionaalselt halba kohtlemist on raske määratleda, mõnikord on isegi raske sellest rääkida. Äkki keegi ei usu, et seltskonnas ideaalsena tunduv kaaslane on koduseinte vahel hoopis teistsugune? Sellise murega seisavad silmitsi need, kes kogevad väga rasket vägivalla vormi, milleks on psühholoogiline vägivald. Miks teevad sõnad ja pilgud mõnikord rohkem haiget kui murtud luud? Seda kõike on saates selgitamas kliiniline psühholoog Mariana Saksniit.

Noore inimese eneseotsingute juurde kuulub ka oma soolise idenditeedi üle mõtisklemine. Kuidas võib juhtuda nii, et keha, millesse sünnitakse, võib ühel eluetapil tunduda võõras ja vale? Saatekülaline Laura jagab oma lugu enesearmastuseni jõudmisest ja takistustest, mis sellele teele jäid. Saate teises osas tutvustab kliiniline psühholoog Kaia Kuppart, mis on kognitiivne käitumisteraapia. Vestlust juhib koolitaja Hille Luht-Pihelgas.

Töökohustused kuhjuvad, kooliülesanded muutuvad aina raskemaks, "Ei" ütlemine on keeruline ja puhkamine väsimust ära ei vii - millega võib olla tegu? Stressirohke periood tuntakse kergesti ära, kuid läbipõlemise äärel seisvad inimesed ei oska tihtipeale ise probleemi näha. Miks see nii on ja millised märgid viitavad läbipõlemisele? Teemasse aitab selgust tuua Peaasi.ee koolitaja Merle Purre.

Enesekohased uskumused on nagu sisemine kompass, kuid on see kompass alati hästi paigas või alles seadistamisel? Noore inimese eneseotsingud, sisemised ja välised vastuolud, väljakutsed, hormoonide möll, uute kogemuste põnevus ja uudishimu, palju muud segadust tekitavat koos suure iseolemise sooviga – see on tähtis, samas aga keeruline ja segadust tekitav aeg. Enese otsimisest ja suhetest end ümber räägivad noored Karoliina, Markus ja Margus. Saadet juhib koolitaja Hille Luht-Pihelgas.

Söömishäired on psüühika- ja kätumishäiretest üks raskemaid, sest hävitab organismi, aju, enesehinnangu, suhted ja lõpuks inimese enda. Kliiniline psühholoog Ailen Suurtee selgitab, miks me ei tohiks öelda: "Oi, sa oled nii palju kaalust alla võtnud ja näed nüüd nii kena välja!". Saates tuleb juttu sellest, kuidas olla söömishäirega inimesele toeks, kuidas probleemi märgata ja kuhu abi saamiseks pöörduda.

Olukorras, kus abi andjaid on vähem kui neid, kes abi vajavad, tulevad kasuks nipid, kuidas ise enda vaimset tervist parandada. Kliiniline psühholoog ja Peaasi.ee eestvedaja Anna-Kaisa Oidermaa jagab tarkuseteri, kuidas ärevuse ja depressiooniga toime tulla.