TerviseTasku

Sel aastal jõustub hooldereform, mis tähendab, et edaspidi katavad hooldekodu maksumuse või siis hoopis koduse hoolduse tasu omavalitsused. Seejuures on oluline märkida, et hoolekandes kehtiva põhimõtte alusel eelistatakse esmajärjekorras sellist abi, mis aitab inimesel võimalikult kaua hakkama saada oma kodus. Kui palju see maksab, millest see hind kujuneb ja kuidas tagatakse hoolduse kvaliteet? Külas on koduhooldusteenuseid pakkuva ettevõtte Estkeeri tegevjuht Sander Sassi ja klienditeenuste juht Triin Lomp.

Igal aastal on umbes 70 noormeest, kes keelduvad kaitseväekohustusest maailmavaatelisel või muul sarnasel põhjusel. Mis neist saab? Just nende jaoks ongi loodud asendusteenistus, mille käigus teevad kutsealused teenistuse vältel täiskohaga tööd mõnes ühiskonnale olulises asutuses – sotsiaalvaldkonnas on ju alati töökäsi puudu. Saates on külas Ats Vaidla, kes läbib asendusteenistust Tartu Toidupangas, ning Maire Koppel, kes juhatab MTÜd Iseseisev Elu, mille alla kuulub ka Tartu Toidupank ning kes on juba 12 aastat pakkunud noormeestele võimalust seal asendusteenistust sooritada.

Jätkame eelmises episoodis pooleli jäänud teemal ehk räägime sotsiaalkindlustusameti õiguse- ja järelevalve osakonna järelevalve talituse juhataja Kersti Kasega sellest, kuidas tagada hoolekandeasutustes viibivatele inimestele parem elukvaliteet. Kuidas katta hooldust vajava inimese kohamaks? Mida saab lähedane teha, kui ta tunnetab, et ta ei ole rahul hoolduse kvaliteediga? Neile ja paljudele teistele praktilistele küsimustele leiab vastuse TerviseTasku taskuhäälingust.

Viimaseil aastail on meediasse jõudnud nii mõnigi olukord, kus jõupositsioonis inimesed on oma kliente või patsiente väärkohelnud. Selliste juhtumite vältimiseks peab sotsiaalkindlustusamet hooldekodude üle järelevalvet. Seekordses episoodis ongi külas sotsiaalkindlustusameti õiguse- ja järelevalve osakonna järelevalve talituse juhataja Kersti Kask, kes räägib lähemalt, kuidas nad hoolekandeasutustes olevate inimeste heaolu eest seisavad.

Mis on hooldajakutse mõte ning mida see täpselt tähendab? Me kõik jõuame oma eluga ükskord punkti, kus me päris ise enam hakkama ei saa ning meil on vaja abi. Kuid ilmselt eelistaks igaüks haigla või hooldekodu asemel olla võimalikult kaua oma enda kodus. Abi küsimine ja oskus seda vastu võtta on saatekülalise ning Viljandi Hoolekandekeskuse juhiabi Mariliis Taali sõnul peamine, mida eestlased ei oska. Aga me kõik peame koos elama ja aru saama, et ellujäämisel sõltume üksteisest, leiab ta. Kuidas tulevad mängu hooldajad ja mis selle ameti taga tegelikult peitub?

Juba aastaid on Eesti meditsiiniasutustes ja ettevõtetes olnud puudus hooldustöötajatest, kel on osavad käed, aga ka süda õige koha peal. Puudu on lausa tuhandeid töötajaid. Tööandjad annavad koolidele teada, et töökäsi oleks hädasti vaja ning ka riik on hulgaliselt õppekohti tellinud, lihtsalt õpilastest jääb vajaka. Miks see nii on, kuidas seda küsimust lahendada ning mida on selleks juba tehtud? Saates on külas Tartu Tervishoiu Kõrgkooli tudeng Brita Maasik ning kutseõppe osakonna juhataja Tiina Uusma, koduhooldusteenuseid pakkuva ettevõtte Estkeeri tegevjuht Sander Sassi ning Eluringikeskuse hooldusjuht Sirli Reinhaus.

Õnneks on pea kõikidel inimestel Eestis olemas tervisekindlustus. Kuid me kõik teame, et päris kõike Tervisekassa katta ei suuda. Just sel põhjusel on ellu kutsutud SA Hille Tänavsuu Vähiravifond „Kingitud elu“: et kallid vähiravimid, mis kindlustuse sisse ei mahu, oleksid ikka kättesaadavad. Saates on külas vähiravifondi „Kingitud elu“ asutaja ja juhatuse liige ning arstitudeng Toivo Tänavsuu, kes avab fondi loomise tagamaid, suurimaid väljakutseid ja plaane tulevikuks.

Me kõik soovime ka vananedes jääda väärikaks ning olla oma enda kodus nii kaua, kui vähegi võimalik. Kuid omastele on koduhooldus sageli väga suur koormus. Mida saab riik teha selleks, et kergendada nii pereliikmete koormat, kui ka võimaldada hooldust vajavale eakale elamisväärne elu? Sellel olulisel teemal arutlevad koduhooldusteenuseid pakkuva ettevõtte Estkeeri tegevjuht Sander Sassi ning poliitikud Helmen Kütt ja Heljo Pikhof.

Kas koduõendus tähendab seda, et kui haiglas kohta ei leidu, siis tuleb õde sulle koju? Hoopiski mitte. Koduõde võimaldab inimesel ise kodus hakkama saada, ilma et ta peaks haiglasse minema. Näiteks vajavad koduõde paljud inimesed, kes taastuvad traumadest, kel on kroonilised haigused või mõni muu tõsine terviseprobleem. Üllataval kombel ei hoolitse koduõed mitte ainult eakate, vaid ka paljude noorte inimeste eest. Nad toetavad ja nõustavad oma patsiente ning võimaldavad neile seeläbi suuremat iseseisvust. Saates on külas koduõde Riia Palm, Eesti Õdede Liidu president Anneli Kannus ning Lõuna puurkonna juht Siiri Puru.

Tihti arvatakse, et kodune hooldus on koormav, hooldajad ületöötanud ning hooldatavad pahurad. Tegelikkus on hoopis teistsugune, väidab seekordne saatekülaline, Tartu Tervishoiu Kõrgkooli tudeng Kadi Andrei, kes on koduhooldusteenuste ettevõtte Estkeeri abil värskelt hooldajapraktika läbinud. Kadi pajatab nii naljakatest juhtumitest, mis tal praktika jooksul ette tulid, kui ka oma suurimast kartusest eakate hooldamise osas. Ta avab sedagi, kuidas sai fotograafist hoopis õenduse eriala õpilane ning millisel moel õnnestub tal ühendada nii õppimine kui ka pereelu.