Pärnu Postimees

Teatrikuu märts on varsti käes ja peagi selguvad Eesti teatriaasta parimad lavastused. Mille poolest pärnakate koduteater suures pildis silma paistab ning millega meid seekord rõõmustati, raputati või üllatati, arutlesid taskuhäälingu «Sõnu ei söö» seekordses saates teatriarvustajad Andrus Karnau ja Ille Rohtlaan ning Pärnu Postimehe kultuuritoimetaja Anu Jürisson.

Pärnu Sütevaka humanitaargümnaasiumi juht ja mullu maakonna parimaks juhiks kuulutatud Andres Laanemets ning Pärnumaa ettevõtete koja eestvedaja Andres Sooniste avaldasid, et nende teekonnal juhikohale on tõukejõud olnud kaaslaste usk ja toetus. Mis neid juhina innustanud on, mis probleemidega praegu maadlevad ja mis valdkonnas nad hoopis hea meelega nii-öelda kaasa lohisevad – kõigest sellest tuleb pooltunni kestel juttu. Samuti heidame valgust tänavusele Pärnumaa parimate juhtide konkursile.

Juttu juhtis Pärnu Postimehe peatoimetaja Siiri Erala.

Narkoturg on võtnud mastaapsed mõõtmed, selle ohjeldamiseks on politseil tihti tarvis ületada riigipiir, sest narkokuritegude niidiotsad jooksevad järjest sagedamini Lätti. Siseminister Igor Taro nentis Pärnu Postimehe taskuhäälikusaates «Sõnu ei söö», et narkootikumid on Eestis suur probleem ja narkokaubanduse tõkestamisel mängib tähtsat rolli lõunanaabritega tehtav koostöö, mis on saanud sisse uue hoo. Narkosurmade poolest maailma tippu kuuluv Eesti ei saa koostöös naabriga endale lünki lubada. Mis puudutab visiooni, siis Läti ja Eesti on narkootikumide vastu võitlemises ühel meelel, ent kaks korda suurema rahvaarvuga ja madalama elatustasemega naaberriigi kasin rahaline võimekus sellesse võitlusse panustada tekitab siseministris muret. «Suures osas oleme sama meelt: mõistmine on olemas, mure seisneb selles, kui palju on Lätil võimalik sellesse koostöösse ressursse panna,» märkis Taro. Saatekülalist usutles Pärnu Postimehe ajakirjanik Annika Auväärt.

Pärnust Räämalt pärit kirjandusteadlane ja kirjanik Rein Veidemann peab oma sünnilinnast tänini väga lugu. Ta mainib, et ei tea ühtegi teist kirjanikku, kes oleks nii palju Pärnust kirjutanud.

Pärnu linna vapimärgi pälvinud kuulsal pärnakal terendab tänavu sügisel 80. sünnipäev ehk jõuab vanuse poolest järele oma heale sõbrale, samuti Pärnust pärit kirjandusteadlasele ja luuletajale Jüri Talvetile.

Kõrgele eale vaatamata on Veidemann tänini terava sõnaga ja suutis oma väljaütlemisega samasooliste paari osalemisest isadepäeva telesaates tekitada ühiskonnas tugeva arvamustetormi. See maksis talle koguni koha rahvusringhäälingu nõukogu esimehena.

Rääma linnaosas sündinuna leiab ta, et see kunagine agul saab nüüd tänu hiljuti valminud sillale täiesti uue hingamise. Samuti palub ta kirglikult, et las selle nimeks olla just Rääma sild.

Saatekülalist usutles Pärnu Postimehe arvamustoimetaja Raido Keskküla.

Kui suur on Eesti merevägi ja selle laevastik? Kuna praegused laevad on juba küllaltki eakad, vajaks laevastik täiendust. Kuid millist? Neil ja paljudel teistel mereväega seotud teemadel arutleb taskuhäälingu “Sõnu ei söö” saates arutleb riigi kaitseinvesteeringute keskuse mereväe laevade ja süsteemide kategooriajuht, Pärnust pärit Marek Mardo. Laevaehituse suhtes on juba jõutud konkreetse tulemuseni: 20. jaanuaril asetasid riigi kaitseinvesteeringute keskuse ja Baltic Workboats ASi esindajad Saaremaal Nasval kiilu esimesele kahest kaitseväele ehitatavast rannikupatrullkaatrist. Saatekülalist usutles Raido Keskküla.

Härdal jõuluajal väisas ajalehetoimetuse stuudiot Lääne prefekt Argo Tali, vaatamaks Pärnu Postimehe taskuhäälingu saates «Sõnu ei söö» tagasi lõppevale politseiaastale ja suunates pilgu tulevikku. Tali tõdes, et Pärnumaal ja üleüldse Lääne prefektuuri kuues maakonnas on aasta möödunud üldjoontes rahulikult, ehkki toime on pandud ka raskeid kuritegusid, mis on jäänud hinge närima. Inimeste turvatunnet kahandavad praeguseks pandeemia mõõtmed võtnud kelmused ja paljudes kodudes nelja seina vahel lokkab vägivald. «Statistika näitab, et jõulupühade ajal ja eriti 1. jaanuari hommikul lähisuhtevägivald kasvab,» lausus Tali. «Kutsun kõiki üles käituma mõistlikult, arvestama oma kodustega ja kuna tihti on põhjuseks alkohol, siis alkoholiga mitte liialdama.» Prefekt Tali on aga veendunud, et avalikus ruumis on Pärnu linnas ja maakonnas tervikuna väga turvaline. Seda nii Eesti kui Euroopa mastaabis. See, kui võõras inimene tänaval kedagi ründab, on siin äärmiselt erandlik. Aga neid erandeid kahjuks juhtub. Saatekülalist usutles Lauri Habakuk, helipildi toimetas Grete-Liisa Sihver.

Pärnu Postimehe stuudiot väisas rikka sisemaailmaga kohalik mees Kristjan Puusild. Psühholoog, psühhoterapeut, filosoof, jungiaan, õppejõud, kunagine professionaalne korvpallur, jooksja, terviseedendaja, luuletaja. Kutsusime Kristjani Pärnu Postimehe taskuhäälingu saatesse «Sõnu ei söö», suunamaks sedapuhku fookuse temale kui luuletajale. Ent nagu Kristjan ise juba salvestuse alguses täpsustab, siis tema end luuletajaks ei peagi, olgugi et ta on juba aastaid luulet kirjutanud. Kristjan andis hiljuti välja luulekogu «Valguse puu juurte jumalanna», tegemaks oma 45. sünnipäeva puhul kingituse iseendale ja oma lähedastele. Teose, mis kõneleks temast, tema ja sõprade suhtest, elust, tundmustest. Sellesse raamatusse pole kantud midagi juhuslikult, vaid autor on iga peensuse sügavuti läbi mõelnud. Iga fotogi on köitesse küljendatud kindla tagamõttega ja täpselt sinna. Värvikate ja mõistatuslike kujunditega luuleread on kohati väga isiklikud ja koguni intiimsed, aga teose ülesehitus ja vahetekstid osutavad sellele, et luulekogu kokku pannes on autor väga palju lugejagi peale mõelnud. Nii võib see teos neilegi, kes Kristjanit ei tunne, helgust tuua. Kuigi raamatuid loetakse nüüdisajal aina vähem, peab saatekülaline keele tähendusrikkust ja hinge puudutavat kirjandust äärmiselt oluliseks. Ühtlasi teab ta, et mistahes loominguline tegevus võiks mõjuda igaühele teraapiliselt. Kristjan, kelle loomingus on oma koht nii vaeval kui ka ilul, loeb mitu oma luuletust ettegi. Saatekülalist usutles Lauri Habakuk, helipildi toimetas Grete-Liisa Sihver.

WAF laulukool tähistab novembri lõpus suurejoonelise kontserdiga kooli 20. aastapäeva. Laulukooli asutaja Kadri Koppel (esinejanimega Maiken) räägib vastses taskuhäälingu “Sõnu ei söö” saates, kuidas kooli asutamine teoks sai ja millised pärnakadki sellega seotud olid. Samuti annab laulukooli väsimatu eestvedaja ülevaate kooli säravamatest õnnestumistest ja sellestki, kuidas avati ülipopulaarsed viisipidamatute õppegrupid. Kuid saame teada sedagi, milles seisneb Maikeni roll tuntud telesaadete nagu “Ma näen su häält” ettevalmistamisel kaadri taga. Saatekülalist usutles Raido Keskküla.

16 aastat järjest, sellest kümme aastat meerina Pärnu linna juhtinud Romek Kosenkranius kavatseb nüüd võtta veidi rahulikumalt. Viimaseid päevi ametis linnapea pole veel otsustanud, millega tegelema hakkab, kuid kindel on, et peagi kogunevas volikogus tuleb tal opositsiooni pinki istuda. Saatekülalist usutles Raido Keskküla, helipildi toimetas Grete-Liisa Sihver.

Vastse Pärnu Postimehe taskuhäälingusaate külalised olid sel nädalal äsja valitud Pärnu linnavolikogu värsked liikmed Kari Maripuu ja Maria Rozbaum. Esimene neist tuntud IT-ettevõtja, teine TÜ Pärnu kolledži meediaõppejõud ja sama eriala õpetaja mitmes linna üldhariduskoolis. Ühendab neid aga see, et mõlemad on põlised pärnakad, mõlemad tegid esimese sammu Pärnu poliitmaastikul ja osutusid valituks Pärnu linnavolikokku. Ja valituks osutusid nad poliitilistes ühendustes, mis meie esinduskogus esmakordselt: Maripuu kandideeris linnapeakandidaadina Parempoolsete erakonnas ja Rozbaum alles tänavu kevadel loodud valimisliidus Südamega Pärnu. Saatekülalisi usutles Raido Keskküla, helipildi toimetas Grete-Liisa Sihver.