Julgeolek täna

Taas peame alustama sõjategevusest Ukrainas, kus vasturünnaku suures ootuses on tulnud peale väsimus. Oodatud hoogsat vasturünnakut ning vabastatud asulaid ei ole praeguseni näha. Vaatamata karmidele lahingutele Bahmuti piirkonnas ei ole Venemaa armee veel verest tühjaks jooksund ning on suutnud ikkagi edeneda. Wagneri variväe võimalik väljaviimine piirkonnast võib muuta olukorda sellel rindelõigul.

Venemaad on tabanud kummalised plahvatused, droonirünnakud ning rünnak Belgorodi oblastis. Venemaal toimuv otsene lahingutegevus on neile uus kogemus ning sunnib oma vägesid killustama. Moskva avaldatud kaadritesse purustatud USA päritolu sõjatehnikast, on meil aga põhjust suhtuda kahtlusega.

Teise teemana on saates Eesti ees seisvad väljakutsed seoses kärpeplaaniga. Ajal, kui Eesti on julgeoleku olukorra eestkõneleja Euroopas ja maailmas, hoiame kinni otsusest kärpida. Riigi korras rahandus on kahtlemata oluline väärtus, kuid samal ajal suurima väljakutsega Euroopa julgeolekule peale teist maailmasõda lähtume näiteks laia riigikaitse või riigi tugevusvaru hoidmisse kui lihtsasse Exceli tabeliga lahendatavasse rehkendusse. Meie soov, et teised riigid tõstaks kaitsekulusid, mõnedel ettepanekutel kuni kolme protsendini, ei käi ühte jalga meie enda tegevusega.

Ukraina on alustanud vasturünnakuid ning surunud järjest rohkem Venemaad kaitsesse. Kuigi Venemaa üksused liiguvad mõnes kohas veel edasi, käib rinnete kompimine nõrgemate kohtade otsimiseks. Rasked lahingud on koondunud sõjas ikooniliseks muutunud Bahmuti linna varemetele, kuid on selge, et rünnakut ei plaanita ainult seal.

Samal ajal, kui rindel käivad rasked lahingud, on Ukraina jätkuvalt võitlemas korruptsiooniga. Vahistamised ülemkohtus näitavad probleemi ulatust, kuid ka seda, et Kiiev tegeleb võitlusega isegi sõja ajal. Väljakutse suurust näitab seegi, et Ukrainaga seotud korruptsiooni siirded on jõudnud kahtlustena riigikogu liikmeni.

Teise teemana on saates Eesti ühiskonna ees seisvad väljakutsed. Parlamendis toimub koalitsiooni- ja opositsioonipoliitikute jõukatsumine, kus teineteist süüdistatakse tahtmatuses debatti pidada.

Riigikontroll avaldas mõne nädala eest auditi kokkuvõtte «Riigi kaitsetegevuse kava täitmise valmisolek». Selles auditeerite, kas ministeeriumid on valmis täitma kokku lepitud ülesandeid riigikaitselise kriisi korral. Jõuti järeldusele, et kõikide teiste ministeeriumite valmisolekus on puudusi ning ainsana ei tuvastatud neid kaitseministeeriumi puhul. Tuleb muidugi arvestada, et kaitseministeeriumi ainsaks ülesandeks ongi sõjaks valmistumine.

Teise teemana võtame vaatluse alla olukorra Ukraina rinnetel ja sellega seonduvad strateegilised muutused.

Eelmise nädala üheks suuremaks julgeoleku hetkeolukorda ja väljakutseid avavaks teemaks oli kaitsepolitsei aastaraamat. Vaatame korraks sisse, mida kapo avalikkusele välja tõi ning millised järeldused võib teha ridade vahelt. Loomulikult on asju, mida eriteenistus saab avalikkuse ette tuua ning samuti on arusaadav, et mitmed asjad jäävad varjatuks, sest lisaks Eesti avalikkusele loetakse seda väljaannet ka Moskva luurekeskustes.

Teise teemana võtame tähelepanu alla olukorra Ukrainas ja Kiievile antava abi. Pentagoni saladokumentide leke paljastas, et abi kohalejõudmine toob kaasa riski planeeritavale kevadisele rünnakule ja takistab suuremahulist edenemist. Luureleke ise on saanud vähemalt osalise lahenduse, sest lekitaja peeti kinni. Samas ei ole lõpuni selged tema motiivid. Samuti pole selge kogu vajaliku abi jõudmine rindele ning on olnud küsitavusi muu abi jõudmisega sihtkohta. Kuna iga sõja ja suurema kriisi ümber on palju segadust, siis on vägagi kohane esitada küsimusi, mis võivad kahtlusi hajutada.

Avaldatud on uus koalitsioonileping, kust saab lugeda ka seda, mis on plaanitud juhtuma julgeoleku valdkonnas järgmise nelja aasta jooksul, mil koalitsioon loodab võimul püsida. Võib öelda, et teatud valdkondades on julgeolekuvajaduste kattuvus reaalsete väljakutsetega ka päriselt olemas. Siiski on asju, millele peab pöörama tunduvalt rohkem tähelepanu. Kuigi koalitsioonileping on justkui koostatud pikka plaani silmas pidades, siis pigem paistab keskendumine juba kokkulepitud asjade kirjapanemisele.

Teise teemana on üleval lõimumine ja sellega seotud väljakutsed. Valimised näitasid mõneti lõimumise kitsaskohti, kui Ida-Virumaal kogusid protestihääli ka provokatsiooni maiguga aktsioonide läbiviijad. Lõimumine ei ole aga sugugi enam küsimus vene vähemuse osas, vaid jõudsalt on suurenenud ka teised kogukonnad, millega tuleb tegeleda. Kindlasti on oluline arutleda ja leida lahendusi Ukrainast pärit inimeste lõimimiseks, et nad saaksid osa Eesti elust ega muutuks kaitsekilbiks vähemlõimunutele.

Venemaa röövellik vallutussõda Ukrainas on kestnud piisavalt kaua, et ilmnenud on ühiskonna tugevused. Vastu on pidanud sõjavägi, kuid suur roll on olnud ka tsiviilsektoril. Sellest, kuidas Venemaaga sõdides hakkama saada, peavad õppima kõik NATO riigid.

Ukraina asub peatselt kevadisele pealetungile ning Venemaa on kuuldavasti pealetungiga juba alustanud. Venemaa edasiliikumine on olnud pidev, kuigi see kulgeb äärmiselt vaevaliselt. Täna ei ole ka paista, et Moskval oleks võtta kusagilt kübaratrikiga välja suur hulk hästi relvastatud ja väljaõpetatud sõdureid. Sõdurite motivatsioon võib olla küll madal, kuid nad suruvad edasi, sest taganeda ei ole karistusehirmus võimalik. Ometigi näib, et Kreml on mõistnud, et kui nad ka sügisel sõdida tahavad, siis on uue mobilisatsiooni väljakuulutamine möödapääsmatu.

Kiievil on samuti probleemid nii inimeste kui ka relvadega, kuid näib, et kasutatakse varem edu toonud strateegiat. Vaenlasel lastakse ennast otserünnakutega kurnata ning kui neil jõud otsa saab, siis antakse vastulöök. Sellised näited on olemas nii Kiievi, Harkivi kui ka Hersoni vabastuslahingutest. Kuidas Ukraina rünnakule läheb ning kuna see juhtuda võiks? Kasutades ajaloolist paralleeli, siis – kus on Venemaa Maginot’ liin, millest Ukraina võiks mööduda?

Lisaks sündmustele Ukrainas käsitleme saates ka olukorda NATOs ning vaatame, mis on tehtud alliansi kaitseks. Kuna NATO moodustub liikmesriikidest, siis peame vaatama, mida on liikmesriigid, sealhulgas Eesti teinud. Täna on Eesti NATO ja Euroopa Liidu tasandil sõnakam ja kuuldavam kui kunagi varem. Meie mõtteid kuulatakse ning soovitused realiseeruvad nii mõnelgi korral teiste riikide kaitsevõime tugevnemisega. Kas me oleme ka ise teinud viimasel ajal samme ühiskonna laiapindseks kaitsmiseks? Millised võiksid olla meie soovid NATO tippkohtumiselt?

Otsesaates «Julgeolek täna» arutavad julgeolekueksperdid Meelis Oidsalu ja Erkki Koort aktuaalsete Eesti julgeolekut mõjutavate tegurite üle. Möödunud on rohkem kui aasta Venemaa täiemahulise agressioonisõja algusest Ukraina ja kehtiva julgeolekuarhitektuuri vastu. Vaatame, mis on vahepeal muutunud ning kas viimastes arengutes on rõõmusõnumeid või pigem murenoote. Teise teemana räägime Eesti valimiste jätkuna praegu käivast koalitsiooni kokkupanekust ning sellest, mis tulevases koalitsioonilepingus olla võiks ning mis seal olema peab. Praeguseks on ka selge see, mida seal olema ei saa – on parteisid, kellel ei näi valitsusse asja olevat ning seega ei saa nad oma tegevusi ka sisuliselt ellu viia.

Venemaa alustatud agressioonisõja sees ja kõrval käib pidev luuresõda. Venemaa aasta tagasi alanud täiemahuline sissetung sai alguse ekslikust luureinfost ning selle põhjal tehtud järeldustest. Vaatamata mõningasele puhastusele julgeolekuasutustes ei katkenud aga luure- ja õõnestustegevus hetkekski. Venemaa tänane juhtkond on täis luurajaid ning vastuluurajaid ja nende taust on olnud kasuks lühiajalises perspektiivis, kuid näib, et pikaajalistes strateegilistes valikutes ei ole nad nii edukad. Sõja varjus toimuv luuresõda jääb tihti märkamatuks ning tõuseb esile, kui Ukraina vastuluure tabab mõne spiooni. Samuti kerkib kriisi tingimustes esile asutuste omavahelist rivaalitsemist ning infopuudusest tingitud eksimusi. Seda mõlemal poolel.

Teise teemana räägime eelmisel nädalal ilmunud välisluureameti värskest raportist, mis käsitleb Eesti positsiooni rahvusvahelises julgeolekukeskkonnas 2023. aastal. Vaatame, millest kirjutatakse ja millest mitte ning räägime võrdlusest aastataguse raportiga.

Venemaa võimuladvik valmistub pikaks vastasseisuks Ukrainas ning loob pinnast näitamaks otsest vastasseisu NATOga. Analüüsides ja hinnangutes keskendutakse tihti vaatele Läänest, mis on ka mõistetav. Saates vaatame, kuidas paistab olukord ja vastasseis Kremlist ning milliseid plaane võidakse seal suveks teha.

Teise teemana räägime riigikogu valimistest. Tänaseks on kõik erakonnad oma programmi avalikustanud. Riigikaitse ja julgeolekuga on valimisprogrammides samamoodi kui teiste valdkondadega, st kõiki lubadusi ühiskond rahastada ei jaksa, midagi jääb tegemata. Millised on järgmise valitsuse ees seisvad valikud ja nende mõju Eesti tulevikule ning milliste erakondade julgeolekuprogrammid on kõige tuumakamad?