Corner 1

Krosskart on ala, mis tuleb ohtlikult lähedale sellele kuulsale mõttele, et tahaks elada korraga metsa sees, mere ääres ja mäe otsas. Selles spordis on koos justkui kõik need omadused, mida mootorispordilt tahta võiks: kardisõidu vahetu ja intuitiivne tunnetus, rallikrossi mitmekesine rajapind ning masin, mis on ühtaegu lihtne, kerge ja uskumatult kiire.

Seekordses saates on stuudios külas edukas krosskardisõitja ja Krosskart24 üks eestvedajaid Laur Langeproon. Just tema oli koos isaga nende esimeste seas, kes krosskardi Eestisse tõid (et mitte öelda esimesed). Sellest ajast peale on ta jõudnud mitte ainult sellel alal võistelda, vaid ka krosskarte toota, ala arendada ning luua võimalusi neile, kellel on huvi ja motivatsiooni krosskardiga ise lähemalt tutvust teha.

Saates räägime, mida see üha enam tähelepanu võitev ala tegelikult endast kujutab. Milline on krosskardi tehniline pool? Mis teeb selle juhtimise eriliseks? Kus lõppevad müüdid ja algab tegelikkus?

Samuti võtame ette krosskardi loo Eestis. Kuidas see ala siia jõudis, kuidas on see arenenud ning millised on Laur Langeprooni enda eredaimad mälestused selle spordi keskelt nii sõitja kui ka eestvedajana.

Juttu tuleb ka Krosskart24 projektist: milliseid võimalusi see Eestis pakub, kuidas aitab see ala kasvatada ning miks peab Langeproon oluliseks, et rohkem inimesi krosskardini jõuaks.

Ja muidugi jõuame lõpuks kõige olulisema küsimuseni: miks leiab Laur Langeproon, et just krosskart võibki olla parim mootorispordiala?

Pärast talvel uste kinni panemist on restoran nimega F1 uues kuues jälle avatud ning näljased kliendid on avamispäeval oma esimesed maitsmised ära teinud.

Kuna oluliselt on uuendatud ka menüüd, on kõigil muidugi ka omad arvamused. Mõned kiidavad menüü rikkalikkust ja seda, et uued huvitavad road tundusid alguses küll võõrad, aga on tegelikult vägagi hõrgutavad.

Paljud aga tunnevad, et isegi kui söögid olid üllatavalt head, siis olid need veidi kunstlikud ning mitte eriti autentsed – ja et restorani identiteet on ohus. Ka nii mõnigi kokk on seda arvamust avalikult jaganud.

Samas, nagu F1-s ikka, ei tea kunagi päriselt, mis sealt järgmiseks tuleb – aga taldrik tühjaks ei jää.

Corner 1 tiim võtab oma täiskoosseisus Austraalia Grand Prix’ järel ja Hiina Grand Prix’ eel need esimesed muljed taldrikult kokku ning esitab küsimuse, mida võib viimasel ajal vormelifännide suust üha sagedamini kuulda: Kas sellist F1-te me tahtsime?

Muuhulgas tulevad jutuks:

kas tunduvalt paranenud ratas-rattas heitlus on liiga kunstlik ja akule toetuv või hoopis potentsiaalikas samm õiges suunas;

kas kvalifikatsiooniformaati võiks muuta nii, et vähemalt ühe ringi saaks täie jõuga suruda;

kui tähtis on pealtvaataja jaoks teadmine, et sõitjad ise ka sõitmist naudivad – isegi siis, kui rajal toimuv on publikule põnev.

Need on vaid mõned teemad, mis vabas õhtuses vestluses üles kerkivad. Loomulikult võetakse läbi ka kõigi tiimide ja sõitjate individuaalsed esitused: kes saab kiita, kelle puhul tuntakse väikest pettumust ning milliseid arenguid ja trendijooni võiks ülejäänud hooajalt oodata. Kaetud saavad kõik alates kardinaalselt erinevate aga suurepäraste autodega maha saanud Ferrarist ja Mercedeset, kuni Austraalia GP-d 4. vabatreeninguna kasutanud Aston Martinini välja.

Võib öelda, et muidu üsna ühel meelel olevate Corner 1 tegijate arvamused seekord alati ei ühti – ning juttu jagub.

Võib öelda, et juba enne seda, kui Kertu õppis korralikult lugema ja kirjutama, teadis ta, et tema jaoks loeb kõige enam kardisõit. Neiu on pärit tõelisest kardidünastiast, mille algus ulatub tema vanaisani – neljakordse meistrini. Nii on ka Kertu elu esimesed mälestused seotud kartide ja kardirajaga ning mootorispordiga laiemalt.

Esmapilgul võiks arvata, et sellise taustaga ei olnudki tal justkui valikut. Tegelikkus ei saaks aga sellest kaugemal olla. Valingu armastus kardispordi ja mootorispordi maailma vastu on sügav ja teadlik – tee, mille ta on ise valinud ning mida on käinud sõltumata tagasilöökidest, mida see sport talle ette on visanud. Nagu Kertu ise ütleb: asja peab nautima, sest hõbekandikul ei tule elus midagi kätte.

Meeldivas ja introspektiivses vestluses võtame ette Kertu senise karditeekonna ning tema lähenemise sellele spordialale nii elulisest kui tehnilisest vaatenurgast.

Muuhulgas tulevad jutuks:

milline eriline kardimälestus kuulub Kertu elu kõige varasemate hulka;

mis on praegu DD2-kardil sõitva Valingu senise karjääri tipphetked ning kas tulevikuplaanides on lisaks kartidele ka muid masinaid;

kuidas tuli Kertu toime kahe järjestikuse käeluumurruga ning milline on olnud nii mentaalne kui füüsiline protsess, et alati tagasi kardirooli tulla;

milline detail reedab kiiresti, kas sõitja sõidab enda naudingu nimel või kellegi teise sunnil;

kuidas on olnud olla Eesti kardiskeenes üks vähestest tüdrukutest – keda õnneks on aasta-aastalt järjest rohkem;

Need on vaid mõned teemad pikemast vestlusest, mis pakub äratundmist ja mõtteainet igale kardispordi huvilisele. Loomulikult, nagu Corner 1-le tavaks, liigutakse jutuga ka rajalt eemale.

Ilmselt ei ole Eestis kuigi palju võidusõidufänne, kes ei oleks omal ajal jälginud või vähemalt kursis olnud Kevin Korjuse võidusõitja teekonnaga. Teekonnaga, mis viis ta läbi suurte võitude ja edu kardis ning erinevates vormelisarjades – sealhulgas Renault 2.0 sarja meistritiitlini – kuni flirtimiseni kuningliku vormel 1 sarjaga ning sealt edasi seiklusteni kereautode maailmas.

Samas on ka selge, et midagi sellel teekonnal tähtedesse kirjutatud ei olnud. Ja kuigi Kevin peab ise üheks oma tugevuseks võimet mõelda mitu kurvi ette, oli tema karjäär üks pidev aga põnev ülesmäge rühkimine, kus homsed plaanid olid harva kindlad ja tänane tuli lihtsalt ära võita. Kuidas nägi see põnev võidusõiduteekond välja aga Kevini enda silmade läbi? Saates juttu igastahes jätkub:

Millised olid suurimad tipphetked ning väljakutsed Renault 2.0, Formula Renault 3.5, GP3 ja muudes konkurentsitihedates vormelisarjades?

Milliste tulevaste F1-sõitjate vastu Kevin tol ajal võidu sõitis ning keda peab ta neist kõige andekamaks? Kes neist aga helistas ükskord Pirita rannas lesivale Kevinile, et võistlusolukorra eest vabandust paluda?

Milline oli Kevini aeg Lotus F1 tiimis reserv- ja testisõitjana ning kui lähedal oli ta tegelikult kuninglikku sarja jõudmine? Kuidas tundus aga esimest korda F1 autot testida ning suhelda tolleaegsete Lotuse põhisõitjatega?

Kuidas leidis Kevin edasi tee põnevasse kereautode ja kestvussõitude maailma, mis viis ta ühel hetkel samasse tiimi ka Marko Asmeriga?

Ja kuidas kujunes välja Kevini praegune roll Peak Performance Managementi projektis, mille eesmärk on aidata mõni noor piloot lõpuks vormel 1-ni? Kui tõsiselt suhtub Kevin aga oma simracingu hobisse?

Need on vaid mõned sambad põnevas ja muhedas vestluses, mis on täis Kevini enda tähelepanekuid ja muljeid tema mitmekesise mootorisporditeekonna kohta ning mis muidugi liigub sujuvalt ka võidusõidu radadelt välja.

Külgkorvi kross ei ole hetkel Eestis kõige populaarsem spordiala. Samuti ei ole see kindlasti ala, millega edukalt tegelemiseks vajalike elementide kokkusaamine oleks lihtsate killast.

Eesti meister ja Eestit edukalt ka maailma tasemel esindanud Gert Gordejev teab neid väljakutseid liigagi hästi. Ometi oskab ta veel paremini avada, miks on selle ala tõmme sellest hoolimata peaaegu magneetiline. Saates tulebki juttu Gordejevi külgkorvikrossi teekonnast ning üldse sellest põnevast spordialast endast.

Milline on peaaegu maagilisena näiv suhe sõitja ja korvipoisi vahel ning kuidas seda arendada? Millised on selle ala ülimalt üllatavad spetsiifikad ja mis üldse teeb heast külgkorvikrossi sõitjast suurepärase? Millised on sel aastal rahvusvahelise karjääri pausile pannud Gordejevi mõtted oma senise külgkorvikrossi teekonna kohta ning mida tähendab tema jaoks eluline tasakaal?

Need on vaid mõned teemad, milleni vestluses jõutakse – ja nagu alati, jutt ei jää sugugi ainult krossiradadele. Igal juhul saab kuulaja siit korraliku (külg)korvitäie põnevat juttu.

Corner 1 on oma saadetes katnud simracingu rikkalikku maailma juba väga mitmest erinevast vaatenurgast. Algusest peale on seda tehtud ühe selge põhimõttega: käsitleda simracingut kui iseseisvat nähtust. Mitte kui vaheetappi või eeltööd nn. päris võidusõidu suunas, vaid kui mootorispordi olulist alakategooriat, millel on oma tipptase, tippsõitjad ning järjest tihedam ja mitmekesisem side ülejäänud mootorispordi maailmaga.

Samas ei saa mööda vaadata narratiivist, mis on viimastel aastatel jõudnud ka laiemasse avalikkusse – loost simracerist, kes astub edukalt virtuaalmaailmast päris ringrajale. See idee, mida on võimendanud nii rahvusvahelised edulood kui ka Hollywood, on kahtlemata ahvatlev. Kuid kui realistlik see tegelikult on? Millised on selle tee päris võimalused ja milliste väljakutsetega tuleb silmitsi seista? Just nendele küsimustele otsib vastuseid Corner 1 seekordne simracingu erisaade.

Selle jaoks on stuudios Silver Jõffert – mees, kes on simracingu ja päris mootorispordi kokkupuutepunkte omal nahal kogenud. Tegemist on Eesti ühe mitmekülgsema simraceriga, kelle kogemus ulatub nii virtuaalsest rallist ja ringrajast päris autosse, ning kes ei ole kunagi piirdunud ainult ühe platvormi või ühe kindla teega.

Selles muhedas, kuid sisukas ja pikemas arutelus joonistuvad välja simracingust päris võidusõitu liikumise mitmetahulised väljakutsed, praktilised soovitused ning ka inspiratsioon selle kohta, mis tegelikult võimalik on. Vestlusele annab erilise kaalu Jõfferti enda kogemus – kui elukutselt justkui “hunt kriimsilm”, kes on otsinud mootorispordi maailmas arenguvõimalusi igast võimalikust suunast: olgu selleks simulaator, päris ringrada, hobikart, ralli või hoopis midagi lihtsamat. Sealhulgas on tema teekond viinud ka simracingu kaudu edukate testipäevadeni BMW 325 Cup ja BMW 325 Turbo klassides päris rajal nii Eestis kui Leedus.

• Millised on peamised väljakutsed simracingust füüsilisse mootorisporti liikumisel ning kuidas need erinevad näiteks ralli ja ringraja vahel;
• millised reaalsed võimalused täna olemas on ja millised võiksid tulevikus veel tekkida;
• mida peab simracer tegelikult tegema, kui unistus on astuda simist päris võidusõitu – alates tehnilisest ettevalmistusest kuni vaimse kindluse ja enesekindluse ehitamiseni?

Need on vaid mõned teemad, mis arutluseks tulevad. Ja kuigi saates tõdetakse, et arenguruumi ja süsteemseid võimalusi võiks olla veelgi rohkem, jääb kõlama üks oluline mõte: võimalusi on juba täna rohkem, kui sageli arvatakse – eriti neile, kes on piisavalt otsivad, järjekindlad ja valmis tööd tegema.

Kiirendusspordi põhiosa kestab maailma tippsõitjale nagu Andres Arnover vaid kuus sekundit. Vahel isegi vähem – nagu Andres on näidanud ka Euroopa rekordit püstitades. Nendesse loetud sekunditesse mahub aga tegelikult terve põnev ja nüansirohke maailm, mis ei väsi üllatamast ning mille entusiastlikud tegelejad elavad tõepoolest elu veerandmiil korraga.

Saates tuleb juttu Andrese ligi 20 aasta pikkusest kiirendusteekonnast, mis on viinud ta Eesti rikkaliku kiirendusskeene juurest Euroopa tippu ning sealt edasi ka kiirendusspordi kodumaale Ameerika Ühendriikidesse. Räägime kiirendusspordi spetsiifikast ja köögipoolest – alates sõitmisest ja võistlusklassidest kuni ettevalmistuse ja autodeni välja.

Lisaks vaatame otsa kiirendusspordi ajaloole nii Eestis kui ka laiemalt maailmas. Juttu tuleb Andrese kiirendusteekonna värvikamatest mälestustest, tema mõtetest ja tähelepanekutest kiirendusspordi kui sellise kohta ning ka sellest, kuidas ala on kujutatud popkultuuris. Loomulikult räägime ka plaanidest aastaks 2026.

Need on vaid mõned teemad, mis pikemas ja põhjalikus vestluses jutuks tulevad ning mis aitavad maalida kiirendusspordist pildi sellisena, nagu ta tegelikult on – tõsise ja professionaalse spordialana. Nagu Corner 1 saates ikka, jõuab jutt ka elulisemate ja veidi vähem tõsiste teemadeni.

Lisaks tavapärasele Corner 1 meeskonnale liitub seekord vestlusega ka kiirendusentusiast Sander Schulbach, et Andresele ikka võimalikult palju ka asjalikke küsimusi esitada.

Mootorisport on ala, kus tulevikku on pea võimatu ette näha. Rajad, millele elu sind viib, ei ole kunagi sirged – need hargnevad, tõusevad, kaovad silmist ja ilmuvad ootamatutes kohtades uuesti välja. Vähesed inimesed on seda teekonda läbinud nii mitmekülgselt, järjekindlalt ja pika kaarega nagu 97-aastane Uno Aava. Tee on viinud teda läbi motoringraja, vormelimaailma ja lõpuks tema südamele kõige lähemate ralliradade. Kõigil nendel radadel on ta liikunud kindlalt ja seisnud läbi erinevate rollide ka selle eest, et neil, kes tema järel neile radadele liiguvad, oleks kergem ja parem edasi minna.

Just liikumine ja mitte kunagi asjade pooleli jätmine on märksõnad, mis Aava teekonda mootorite maailmas kõige täpsemalt iseloomustavad. Sellest teekonnast nendel erinevatel radadel räägib ka see jõuluaegne vestlus, mis toimus ühes hubases vanalinna restoranis. Muuhulgas tuleb jutuks:

Kuidas algas see seiklusrikas teekond Aaval, keda alguses tiivustas hoopis unistus saada lenduriks? Kust tuli huvi tehnika vastu ning kuidas viis see tee lõpuks laia maailma ralliradadele välja? Millised on Aava mälestused tema seiklustest ja saavutustest maailmataseme rallidel, mille hulka kuuluvad muuhulgas osalemine ja edukalt finišisse tulemine sajandi ralliks kutsutud London–Sydney rallil ning esimese eestlasena katsevõidu võtmine maailma tipptasemel 1968. aasta Jyväskylä 1000 järve rallil (seejuures Moskvitši roolis tolleaegsete maailma tippude vastu)? Mis on Aava seisukohad talle siiani südamelähedase rahvaralli suhtes, kus ta osales veel ka 2000. aastate alguses koos tütre Anuga, kes talle kaarti luges? Aava meenutused avavad ajastu, kus auto ei tulnud valmis kujul tehasest, vaid seda arendati, parandati ja hoiti elus oma käte, mõistuse ja leidlikkusega. Juttu tuleb ka kaardilugemise ja legendi koostamise kunsti arengust – oskusest, mis kujunes Aava üheks suurimaks trumbiks ning aitas tal edukalt võistelda ka maailma tippude vastu. Vestlus viib kuulaja ka ralliradadelt kaugemale – näiteks aastatesse 1969–1973, mil Aava elas koos perega Nigeerias, aidates üles ehitada WAATECO teenindusjaamade võrgustikku. Seegi on muidugi vaid väike osa värvikast vestlusest, mis on täis põnevaid elulisi lugusid, toredaid vaheseiku ja isegi pilguheite legendaarsete Vormel Estoniate algusaaastatest, mille roolis Aava samuti tegusid tegi.

Saate lõpetab Corner 1-le omane küsimuste-vastuste kiirvoor, kus selgub muu hulgas ka Uno Aava lemmiklaul, moto ja palju muud. Ja neile, kellele ühest saatest jääb väheks, pakub jätkulugemist Uno Aava elulooraamat „Elu- ja ralliradadel“, mis inspireeris ka suure osa kuulatavast saatest. Head kuulamist!

2025. aasta hooaeg oli üks läbi aegade tasavägisemaid ning pakkus rohkelt põnevust. Kuigi F1 ajaloos on vaid 11 korda mindud viimasele etapile nii, et kolmel sõitjal on matemaatiline tiitlilootus, ei toonud Abu Dhabi finaal päris seda tulevärki, mida punktitabel eeldada oleks võinud.

Max Verstappen tegi ühe suurema punktikaotuse tagasituleku kogu F1 ajaloos ja andis endast maksimumi. Oscar Piastri mängis oma keerulised kaardid välja nii hästi kui suutis. Kuid lõpuks oli just hooaja alguse suurfavoriit Lando Norris see, kes võttis kaua ja sihikindlalt jahitud maailmameistritiitli, kindlustades selle kindla sõiduga kolmanda koha näol.

Hoolimata pigem vaoshoitud tiitliheitluse finaalist, oli Corner 1 täiskoosseisul – kellele liitus ka Margus Kiiver – põhjust olla elevil. Vormel 1 sai endale uue maailmameistri. Samuti nägime viimast korda rajal alates 2022. aastast kasutusel olnud generatsiooni tanke meenutavaid masinaid. Masinad, mis hoolimata oma puudustest, muutsid iga aastaga sarja järjest tasavägisemaks, kulmineerudes hooajaga, kus üle mitme aasta suutsid regulaarselt punktidele sõita kõik tiimid ning kus kiirused ja vahed üldarvestuses olid praktiliselt kokku sulanud.

Saates otsitakse vastuseid suurtele küsimustele: Millised olid võtmekohad, mis tõid Lando Norrisele tema esimese maailmameistritiitli? Kas Max Verstappen on pärast oma valitseva meistri staatuse loovutamist endiselt F1 parim sõitja? Kui täpselt läksid täide kevadises hooaja avasaates saateosaliste tehtud ennustused? Kes olid muud 2025. aasta kõige-kõigemad – nii parimad kui ka halvimad?

Saate jooksul liitub Abu Dhabist otse kohapealt ka Masinawärgi Raiko Ausmees, kes tunnistas oma silmaga terve seda eepilist nädalavahetust ning jagab värskeid muljeid raja äärest. On täiesti võimalik, et läbi tema telefoni kostab hetkeks isegi F1 maailmameistri Damon Hilli hääl.

Saate lõpuosas jagab Margus Kiiver mõtteid oma 20 aastat kestnud mootorispordisaate Piloot teekonnast. Seejärel edastavad kõik saateosalised kuulajatele oma pühade- ja uusaastasoovid – just parajal ajal, vahetult enne jõulupühi.

Ragnar Veerus on sõitja, kelle tulemused kardiroolis — mille hulka kuulub ka 2023. aasta maailmameistritiitel Rotax DD2 klassis — räägivad enda eest. Samas on ehk veel muljetavaldavam see, kuidas ta räägib oma projekti Kartletix eestvedajana kardispordist ja selle populariseerimisest. See on sõitja, kes ei suhtu kardisporti kui lävepakku kuhugi mujale, vaid kui kirge, mille iga tahku — olgu see tehniline, ajalooline või eluline — ta tahab avastada, välja tuua ning teistega jagada. Ja olgugi et ta on selle alaga tegelenud juba 20 aastat, õpib Ragnar endiselt iga päev. Saates oli ta valmis jagama mitut põnevat aspekti: mis defineerib hea kardisõitja, mis on üldse “viga” ning kuidas jõuda tihemini sellesse voolu, kus tunned, et oled võitmatu. Kuna selle kõige rajale panemiseks on ka rehve vaja, avas Ragnar ka sageli alahinnatud, kuid äärmiselt põnevaid õppetunde ja telgitaguseid seoses rehvide maailmaga kardispordis. Põnevast arutlusest ei jäänud puudu ka väike pilk kardiajalukku ning Ragnari enda karditeekond — koos eluliste ja tehniliste õppetundide ning tähelepanekutega, mis teda on saatnud. Kuna kõik need õppetunnid ja kogemused on leidnud tee ka Ragnari põnevasse Kartletixi projekti, räägime saates ka sellest, kuidas projekt algas, milliseks see on kujunenud ning kuidas Ragnar läheneb sisuloomemaailmale ja oma loovprotsessile. Lõpuks jõuab jutt muuhulgas ka Harry Potterini.