Alexela Energiakool

Kuidas tulla toime muutuvate energiahindade ja ettearvamatu ilmaga? See on nagu vastu võitleva Rubiku kuubiku lahendamine. Tark Elekter võtab arvesse inimese elektritarbimise harjumusi, börsihinda, prognoose ja palju muud, et inimese energiakulud võimalikult madalal ning efektiivne hoida.

Kogemusi jagab Targa Elektri klient Kadri-Ann Sumera ja Targa Elektri üks loojaid Toomas Talts. Praktilisi kogemusi nii köögipoolelt kui ka laua tagant. Millist võimsust on kodus elektri tootmiseks ja salvestamiseks vaja? Kuidas Kadri-Ann üldse jõudis selleni, et koju on vaja päikeseenergiat ja Tarka Elektrit? Millised on tema kogemused? Milline on tasuvus? Kas koju on elektri targaks kasutamiseks salvestusvõimet üldse vaja? Mis teha siis, kui tundub, et oled koduse elektritootmisega rongist maha jäänud? Kuidas saada päikesepaistest kasu siis, kui päikesepaiste ajal ise kodus pole või päike ei paista?

Küsimusi ja praktilisi vastuseid on kuhjaga. Räägitakse ikkagi omast kogemusest!

Energeetikas tuleb asju planeerida tulevikku silmas pidades, mitte lähtuda praegusest olukorrast. Taastuvenergiale ülemineku realistlikkus Eestis sõltub energia salvestamise võimekusest ka kodus, kuid ennekõike üldise võrgu osana.

• Kas kodune võrku müümise aeg on läbi? Kui päike paistab, siis peaks kodus toodetud elekter liiga odav olema, et tagasi müüa. • Millal luua koju salvestamisvõimekus? Millised variandid on? • Kas päikest ja tuult on piisavalt, et salvestada energiavajaduste katteks vajalikul hulgal? • Kas elektrit üldse saab olla liiga palju? Või liiga vähe? • Mida saab ja tuleb teha üldise energiavõrgu raames? • Kas salvestamise loomist peab vedama riik või ettevõtjad? • Kuidas on salvestamisega seotud rohkem kui kahe teletorni kõrguse sügavune auk Läänemere ääres?

Henrik Kalmet ja Energiasalve äriarendus- ja elektromehaanikajuht Mario Vee võtavad need küsimused selles Energiakooli tunnis ette.

Riik peab otsuseid tegema, muidu ei lähe riik kuskile. Energia valdkonna poliitilisi otsuseid ja suundasid Eestis (ning maailmas) avab president Kersti Kaljulaid. Kalmeti juhtimisel võeti arutelus ilustamata ette hulk kriitilisi ning olulisi küsimusi ja teemasid.

• Kuidas ja kas on võimalik roheüleminekut õiglaselt teha? Euroopa Liit kirjutab meile ette palju vähem, kui arvatakse. • Mõni julge otsus läheb paremini, mõni halvemini. Riske tuleb julgete otsuste tegemisel minimeerida, kuid tegutseda tuleb kiiresti. Esimesed võidavad, tagumised maksavad. • Suured tootmisettevõtted ei tule siia, kui puudub kindlus, et Eestis saab vajalikul hulgal energiat. • Meie põhiturud on Põhjamaades. Mida peame tegema, et see kaubandussuhe säiliks? • Kumb on tegelikult odavam? Taastuv või taastumatu energia?

Kuula pikemalt, kuidas ja milliseid otsuseid peavad poliitikud tegema, et Eesti ei jääks passiivseks, vaid oleks taas julgete otsustega eestvedaja.

Energiakooli tunnialguse kell tiriseb taas! Energia on meie eluks nii vajalik ja sellega varustamine on nii keeruliseks muutunud, et seda kooslust nimetatakse energiajulgeolekuks.

• Mis on energiajulgeolek ja kas Eestis on selle osas julge olla?
• Kuidas (ise kodus) see kindlus tagada?
• Kuidas toimivad ühendused teiste riikidega?
• Kas Eesti saab energia vallas olla teistest riikidest täiesti sõltumatu?

Meie energiamüügi juht Tarmo Kärsna räägib lihtsalt ja arusaadavalt lahti, mis üldse on energiajulgeolek, kuidas see mõjutab meie kõikide igapäevaelu ning mida peaks selle tagamiseks tegema.

Esimeses Alexela Energiakooli episoodis teeb sissejuhatava tunni meie juhatuse esimees Marti Hääl, kel endalgi on päikesepaneelid katusel. Ta avab elektritootmise ühte peamist arutelukohta: juhitavad ja juhitmatud tootmisviisid – mis need on ning millele panustama peaks?