Akadeemikute nõukoda

Koroonakriis on avanud ebatavalise akna elutähtsate süsteemide ümberkorralduseks, leidis pandeemia, majanduse ja rohepöörde mõjusid analüüsinud Postimehe ja Teaduste Akadeemia nõukoda. Uue tähelepanu all on Eesti energiajulgeolek, sest kriis näitas selgesti, et riikide esimene reaktsioon on tagasi pöörduda protektsionismi.

Koroonakriisist väljumise väljakutseid analüüsinud akadeemikud leidsid, et keerulisel ajal on mõned teadusliku publitseerimise sõelad hõredaks kulunud ning kuigi avaldatakse tohutus mahus artikleid, kipub sekka sattuma ka küsitava kvaliteediga uuringuid.

Piirangute leevendamise ajal leiavad Eesti Teaduste Akadeemia liikmed, et Eesti startup-kogukond on epideemia ja eriolukorra tingimustes olnud üllatavalt passiivne, silmatorkavaid uusi lahendusi ei ole seni välja ilmunud.

Koroonakriisi mõjusid lahkavas arutelus leidis Postimehe ja Teaduste Akadeemia nõukoda, et oluliseks märksõnaks on sotsiaalse ebavõrdsuse süvenemine.

Veebisilla vahendusel kohtunud Eesti Teaduste Akadeemia liikmed ja Postimehe ajakirjanikud arutasid kriisist väljumise hetkeolukorda ja jõudsid järeldusele, et kuigi on aina enam positiivseid märke, ei tohi valvsust siiski kaotada.

Koroonakriisist tuleb õppida, et teadus- ja meditsiinirahastuses otsuste tegemine üksnes nende käegakatsutava tööstusliku väärtuse põhjal jätab kasutamata meie spetsialistide oskused ja teadmised, leidis Postimehe ja Teaduste Akadeemia nõukoda.

Koroonakriisist väljumise võimaluste üle arutanud Postimehe ajakirjanike ja Eesti Teaduste Akadeemia liikmete nõukojas tuli välja, et riigil oleks hädasti vaja kaasata rohkem doktorikraadiga inimesi.