Vastuvoolu

Ujumis-podcasti «Vastuvoolu» neljandas episoodis on Priit Aaviku (ujumisspetsialist, -fänn ja -statistik) ning Kregor Zirgi (Pariisi olümpia 7. koha mees) külaliseks 16aastane ujuja Maari Randväli.

Täna juunioride Euroopa meistrivõistlustel startinud Randvälja ootab õige pea ees suur elumuutus, sest ta siirdub elama, õppima ja treenima Inglismaale. Täpsemalt Cornwalli poolsaarel Tavistockis asuvas Mount Kelly kolledžis.

«Mõte minna välismaale tuli mu emalt pärast eelmisel suvel toimunud juunioride EMi. Ta nägi, kui raske oli mul püsida motiveeritud ja teha üksinda trenni, kui kõik teised on suvepuhkusel. Kuna Audentes pole mulle kunagi liiga kutsuv olnud, hakkasime vaatame välismaale. Ja pilti jäigi Inglismaa,» selgitab Randväli.

Saatejuht Zirk on teismelisena teinud läbi sama teekonna, sest tema õppis keskkoolis Inglismaal Plymouthis. Randväli märkis, et lisaks Mount Kellyle käis ta tutvumas ka Plymouthi kolledžiga, ent eelistus kuulus siiski esimesele.

«Kohapealne atmosfäär oli Eestist väga erinev ja tekitas mõnusa tunde. Õpilaste linnak nägi välja nagu Sigatüüka kool (Harry Potteri raamatutest ja filmidest tuntud paik - toim), mis pani mõtlema, et seal koolis tõesti väga tahaksin käia,» sõnab Randväli ja möönab, et on olnud suur Potteri fänn.

16-aastasena välismaale siirdumine on ujuja jaoks niikuinii julge otsus, sest noorena uude keskkonda minek on ikkagi katsumus. Zirk tegi ja Randväli teeb selle sammu olukorras, kus justkui otsest sportlikku sundi pole, sest tulemused on ju seni kenasti paranenud.

«Treeningkeskkond ja konkurents on teemad. Oluline, et sportlast ümbritsevad inimesed toetaksid seda plaani. Kuna mina olen all-in mõtteviisiga, siis mõtlesin, et kaotada pole midagi. Ja nii ma läksin,» meenutab Zirk.

Saates käsitletakse ka Randvälja jõudmist ujumise juurde, proovitakse jõudu meeleolukas mälumängus ning sunnitakse noor ujujat tegema põhimõttelis valikuid. Näiteks kas pärast võistlust pakub paremat kosutust pitsa või hamburger?

Ujumis-podcast «Vastuvoolu» ilmub iga kuu esimesel kuupäeval. Autoriteks Priit Aavik ja Kregor Zirk.

Ujumis-podcasti «Vastuvoolu» kolmandas episoodis lahkavad Priit Aavik (ujumisspetsialist, -fänn ja -statistik) ning Kregor Zirk (Pariisi olümpia 7. koha mees) tänavu kevadel (jälle) ridamisi Eesti rekordeid püstitanud Eneli Jefimova edu tagamaid.

Kui sõnastada väga lühidalt, jaotuvad Jefimova edu saladused kolmeks suureks alateemaks. Esiteks pööraselt kiire, tugev ja efektiivne (võib-olla isegi maailma kõige efektiivsem!) jalalöök.

«Kui tipptasemel rinnuliujumine lihtsustatult tükkideks jagada, on neid tükke kolme: jalalöök, kätetõmme ja ajastus. Eneli salarelv on algusest peale olnud kiire jalalöök. Ajavahemik jalalöögi algusest selle lõpuni on Enelil väga lühike,» selgitab Aavik.

Teiseks jalalöögi ja kätetõmbe täpne ajastus, mida ta on saanud timmida tänu jalalöögi võimsusele. «Kätetõmme teoorias tundub väga lihtne, aga tipptasemel ei ole see Soome turisti konn. Esmalt tuleb vesi välja lükata, siis tagasi tõmbesse sisse tuua ja lõpuks sirutada,» räägib Aavik.

Timmitud tõmbega omakorda on seotud tempo, sest tippujumises on sportlasel täpselt paika pandud, mitu tõmmet ta võistlusolukorras ühe basseinipikkusega teeb, kusjuures see arv võib distantsi käigus erineda. «See ongi tippujumise iva - mitte liiga kiiresti sahmida!» rõhutab Zirk.

Kolmandaks kõva võistlusnärv, mida Jefimova senine karjäär ilmekalt tõestab, sest pea igal olulisel võistlusel on Sillamäelt pärit ujuja saavutanud kas väga hea aja või kõrge koha. Päris sageli ka mõlemad korraga.

«Pinge on privileeg. Kui tunnet enne starti pinget, siis on see võistlus sportlase jaoks oluline. Eneli on nende olukordadega fantastiliselt hakkama saanud. Juba noores eas. Ta pääses ju 14-aastaselt Tokyo olümpial poolfinaali ja ujus oma tulemuse välja,» meenutas Zirk.

Saate teises pooles võtavad Aavik ja Zirk ette seitse ujumisega seotud müüti ning panevad paika, kas need vastavad tõele täielikult, osaliselt või üldse mitte. Müütideks on:

Enne ujumist ei tohi süüa Võistlustrikoo muudab ujuja kiiremaks Kõik ujujad pissivad basseini Ujumine on igav spordiala Kiiremini ujumiseks tuleb liigutada käsi ja jalgu kiiremini Ujujad raseerivad, et olla vees kiiremad Osates ujuda ei ole võimalik uppuda

Ujumis-podcast «Vastuvoolu» ilmub iga kuu esimesel kuupäeval.

Ujumispodcasti "Vastuvoolu" teises osas on Kregor Zirgil (Pariisi olümpia 7. koha mees) ja Priit Aavikul (ujumisspetsialist, -fänn ja -statistik) külas Eesti 90ndate parim ujuja Indrek Sei. Kui saade lühidalt kokku võtta, siis räägib Sei kõik ära.

Kui võtta saade kokku veidi pikemalt, siis muidugi puudutakse kõiki Sydney olümpia eel, ajal ja järel juhtunut. Millisest olümpiavõitjast Sei Austraalias enne mängude algust endalegi ootamatult jagu sai? Mis täpselt juhtus nende kahe katki läinud trikooga? Mis tundega võtab Sei seda äpardust veerand sajandit saatnud nalju?

Aga lisaks Sydney olümpiale ja sellele eelnenud Helsingi EMile, kus Sei sai 50 m vabaujumises 5. ja sama pikal liblikadistantsil 7. koha, meenutatakse Sei teekonda tippujumise juurde, mille juurde kuulus ka Nõukogude Liidu noortekoondis oma eripäradega.

"Iga päev saime 17 tabletti. Kogusin need kõik kokku. Ma ei julgenud ühtegi võtta. See oli minu jaoks täiesti uus asi. Ma olen niikuinii väga halb igasuguste medikamentide võtja, aga hirm või kartus oli nii suur, et ei võtnud. Keegi ei vaadanud kõrvalt, et võtad," meenutab Sei.

Lisaks meenutustele ja ajastute võrdlemisele lähevad kahe peale 156 Eesti rekordit ujunud Sei ja Zirk teineteisega vastamisi meeleolukas mälumämngus. Samuti pannakse Sei proovile mängus "vasta ühe sõnaga".

Ujumispodcast "Vastuvoolu" ilmub iga kuu esimesel kuupäeval.

Postimehes alustab ujumispodcast «Vastuvoolu», mis rõhutab: püsige lainel! Saade ise teeb seda läbi suurepäraste saatejuhtide, sest mikrofoni ees on Pariisi olümpia 7. koha omanik Kregor Zirk ning Eesti juhtiv ujumisspetsialist, -fänn ja -statistik Priit Aavik.

Mõlema mehe ellu on ujumine pöördumatult sisse kodeeritud ning just seda pühendumust «Vastuvoolu» eetrist kuulebki. Ujumispodcast hakkab ilmuma kord kuus. Esimeses saates valisid Zirk ja Aavik välja ning sättisid edetabelisse Eesti ujumise kümme kõige säravamat hetke. «Kui hakkasime Kregoriga tabelit kokku panema, jäi esmalt näppu 25 saavutust, mis oli üllatav, sest poleks uskunud, et Eesti ujumismaastikul on läbi aegade juhtunud nii palju säravaid saavutusi,» märgib Aavik. «Eks Eestis ole ujumisega tegeletud üle 100 aasta. Selle aja jooksul juhtub palju,» täheldab Zirk omalt poolt Lisaks Eesti ujujate medalivõitudele ja finaalikohtadele mahub edetabelisse ka tähtis debüüt ja taristu-läbimurre.